Australia

Bye Brisbane, bye Australia... see reis ongi kohe läbi...

2008-03-25T15:57:00.002+10:00

See 6 kuud on olnud vapustav! Olen kogenud nii palju uut, näinud palju võrratuid kohti, söönud väga erinevat ja head sööki, joonud parimaid Austraalia veine... Olen emotsioonide ja kogemuste võrra palju rikkam kui ma olin seda näiteks 01.10.07...

Tänud teile kõigile, kes te seal kaugel mu tegemistele kaasa elasite, mu rõõme-muresid kuulasite, rasketel hetkedel toeks olite; tänud ilusate kaartide, kinkide ja Eesti maiustuste eest, mis mulle siia saatsite. Ilma teie toetuseta oleks mul palju raskem olnud...

Mind on veel ees ootamas viimased kohvitamised ja kohtumised, õhtusöögid ning ärasaatmispeod.... (ja seda kõike veel 3,5 päeva jooksul!) Eks sellest kõigest räägin juba siis kui kodus olen ;)

Reisi alustan siit 29.03 kell 12.40. Esmalt lendan Etihad-iga Singapuri, seal veedan mõned tunnid ning edasi Lufthansaga Frankfurti (nagu siiagi lennates, on ka nüüd mul standby pilet... et kui lend on täis ja ootelehel ka inimesi, siis on võimalus, et ma jään maha... seega pöidlad pihku!!!)

Tallinna Lennujaama peaksin jõudma 30.03 u kell 12.50 (Estonian Air´i lend Frankfurdist).

Kohtumiseni kullakallikesed :)

Triin

Hakkabki otsa saama see reis...

2008-03-23T19:25:00.007+10:00

Eelmisel nädalal läksime sõpradega (Sirle, Jorma, Krislin Jaanus) pubisse õhtustama ja piljardit mängima. Sirle ja Jorma laulsid ka karaoket :)
Aga oli siis justkui kojumineku aeg ning asutasime end auto poole. Sirle-Jorma sosistasid ja salatsesid, et mingi üllatus veel varuks. Kahjuks ma arvasin ära, mis meid ees ootab, aga siiski... Sõitsime nende juurest läbi, Jorma haaras kaasa kitarri ning Jaanus fotoka ja sõitsime üles Mt Coot-Tha´le. Olen sellest ilusast mäest, kust avaneb imeilus vaade tuledesäras Brsibane´le, ka varem kirjutanud ning mõni lugeja on seal suisa käinud! Sõitsime siis sinna, kaasas veel piknikutekike ning kontsert võis alata. Kui tavaliselt on sinna vaadet uudistama tulnud palju kohalikke ja turiste, siis sellel kellaajal oli vaade ning mägi vaid meie päralt! Istusime ja laulsime ja laulsime. Väga tore üllatus oli :)
Ühel päeval tegin veel viimase reisi Kullarannikule, kohtusime seal oma kunagise kolleegiga Estravelist, Katiga, kes nüüd juba kolmandat aastat Dubais elab. Väga tore oli :) Ma ütlen: maailm on ikka väike !
Nüüd viimasel nädalavahetusel tähistasime lihavõtteid. Kohtusime kõik Sirle-Jorma juures, et muffinite valmimist oodata ning mune värvida. Igaüks sai endale muna disainida, et sellega hiljem võistelda. Söögid-joogid kaasas läksime botaanikaaeda piknikule. Ilm oli tõeliselt kena, tuju oli väga hea ning kaasavõetud suupisted võrratud. Võistlusele tuli 7 muna ja kus minu muna jagas teist ja kolmandat kohta (aga ei saa mainimata jätta, et mu muna sai rohkem maksimumpunkte kui kolmas... hihiii). Võitjaks tuli oma Michelangelo teosega 4-aastane Eeva :)
Kui palju nalja võib ikka värvimise ja hindamise ja auhindamisega olla... tore, et meis kõigis on ikka peidus üks väike laps! Väga vahvad lihavõtted!
Pühapäev on salsa ja Alhambra päev (see siis klubi, kus pühapäeviti live salsa bänd ning rohkelt tantsu)! Üritus oli taaskord väga tore - palju head muusikat ja tantsu. Peale pidu tegime aga selle vea, et läksime mäkki. Uhh, seda viga pole ma juba ammu, ammu teinud. Siiani süda paha :(

Sydney ja Adelaide

2008-03-22T23:35:00.012+10:00

Kohver pakitud ning lend Sydney´sse. Daam pidi minema juuksurisse ning soov oli veel armsate sõpradega enne kojusõitu kohtuda...
Saime Kirttiga linnas kokku, tegime kiire ülevaate vahepeal juhtunust ning läksime shopingule. Kirtti oli päev-paar tagasi ostnud endale 2 paari kingakesi ning seega tahtsin ma kingapoode vallutada, et ka midagi leida (Brisbane´s on võimatu endale ilusaid kingi leida...mõistliku hinnaga). Ja leidsingi!!! 2 paari :)
Juuksuriga mul vedas ses suhtes, et Reemetil oli vaja proovisoengut teha ning ma olin selleks just sobiv (juuksed olin küll kahjuks eelmisel päeval ära värvinud), Kirttil värviti juukseid.
Ja et te mind ikka lennujaamas ära tunneksite, siis kõrvaloleval pildil näha minu uus soeng! Meeldib?
Saime veel kokku Megiga ning jalutasime Kings Cross´i, kus tüdrukud korterit üürivad. Artur soovitas õhtust süüa sealses Tsehhi restoranis, seega sinna läksimegi. Tiina, Raul, Artur ja Kristjan ühinesid ka meiega. Söök oli tõeliselt maitsev (Prague restaurant)!
Kuna kell oli veel vähe ning osa jutte rääkimata, läksime edasi tüdrukute korterisse (kaasas paar head Adelaide Hills veini). Juttu jätkus kauemaks... vaatamata ruumivähesusele oli uni hea :)
Pisar silmis ütlesin tsau nii Megile kui ka Kirttile...
Sain Tiinaga kokku ning sõitsime Adelaide´i (u 1,5 tundi lennusõitu. Usun, et mu elu pikim ja vastikum lend), lennujaamast 5* hotelli Stamford Plaza (ei saa mainimata jätta, et nii palju tärne ma küll ei annaks. Hotell oli juba pisut väsinud...) ning sealt kergele einele (oiii kui odav siin võrreldes Sydney ja Brisbane´iga on!). Trammiga sõitsime randa, et nautida päikeseloojangut. Austraalias on vaid lõunas võimalik päikeseloojangut merre vaadata, mujal loojub linnade, mägede taha. Seega oli minu jaoks vaatepilt uus ja väga muljetavaldav (ei mäleta isegi seda, millal Eestis viimati päikeseloojangut nägin...).

Hotellis kiire pesu ning edasi õhtust sööma. Adelaide on võrreldes Sydney ja Brisbane´iga ikka päris pisike ning väga erinev. Kesklinna osa, kus shopingu, söögikohtade, klubide-pubide tänavad, on päris muljetavaldav. Hilisõhtu möödus klubist baari kõndimisega (mul vaesekesel olid muidugi kõrged kontsad jalas... teate ju küll, et ilu nõuab ohvreid! alles viimases baaris vahetasin kingad plätude vastu, et ikka rokkida saaks). Ühes klubis nägime transvestiitide show-d, mis oli tegelikult päris naljakas (eriti öösel kell 2). Seal oli jube hea muusika ning jalad sai ikka täitsa katki tantsitud (seda minu puhul kahjuks kõige sõna otsesemas mõttes).
Hommikul sõitsime esmalt Bridgewater Mill veiniistandusse. Meie kõigi üllatuseks leidsime sealt päris mitu kasepuud (ei olnud meist keegi varem kuskil Austraalias neid näinud)! Teine peatus oli Nepenthe istanduses. Peatasime auto kohe viinamarjade juures, et mekkida, millise maitsega on siis viinamarjad, millest kuulsat veini tehakse. Olin kuulnud, et neis on vähem viljaliha ning nad on hapumad ja mõõdult väiksemad kui need, mis a la Selverist ostad. Väiksemad olid nad küll pisut, aga hapud küll mitte (no eks oleneb see hapusus ka sellest, mis veini jaoks antud mari mõeldud on... on see siis Sauvignon Blanc, Semillon, Chardonnay või Pinot Noir).
Ahjaaa, rendiautoks oli meil Holden Statesman (luksusauto http://www.holden.com.au/www-holden/action/modeloverview?modelid=7000), auto oli ikka tõeline laev!!! Taga istudes oli jalgadel niiiii palju ruumi, sõiduomadused olid head, istmed mugavad ning auto nägi tõeliselt hea välja!
Järgmiseks peatuseks oli Shaw & Smith veiniaed. Kui enamasti on veini degustatsioon tasuta, siis seal maksis 5-e veini maitsmine ehk $10?!
Sauvignon Blanc oli tõeliselt hea (Shaw&Smith, Adelaide Hills, 2007), olin seda siin ka juba varemalt joonud. Väga värske, ülihea aromaatse lõhnaga!
Riesling minu jaoks liiiiiga magus!
Chardonnay ei olnud ka minu maitse, pigem eelistan Hunter Valley Chardonnay veine.
Pinot Noir ei kuulu paraku mu lemmikute hulka (kui seda nüüd lonksu saaksin, oskaksin ka põhjendada)
Shiraz. Siinkohal tänud Rainerile, kes mind kunagi esmalt Merlot ja siis Shiraz veine jooma õpetas. Sealne Shiraz oli tõeliselt hea. Sellise väga tugeva aroomi ja maitsega, just nagu mulle meeldib!!! Nii naljakas kui see ka ei kõla, siis loodan, et enne Eesti suve on ees veel mõned pisut jahedamad õhtud ja et poes on müügil mõni hea Austraalia Shiraz... :)
Lõunasöök Saksa restoranis.
Sealiha hapukapsa ja mädarõikaga. Ei olnud kõige parem hapukapsas, liiga hapu oli... Aga Saksa õlu oli hea :)
Kiire jalutuskäik linnas, mõnes poes ning sõit võis jätkuda. Adelaide Hills, kus siis enamus veiniistandusi on, asub vaid paarikümne kilomeetri kaugusel linnast. Seega kohalikel kena seal nädalavahetusi veeta :) Maastik on võrratu: mäed, veiniistandused, järved kõikjal.
Veel see pisiasi, et õues on sooja 40 kraadi! Aga ei ole niiske, vaid mõnus kuiv kuumus, seega sauna efekti õnneks pole.
Õhtuks sätime end taas randa, et teha mõnus suplus ülirahulikus ookeanis. Kui enamasti on ookeanis ikka suured lained, kus lõbu laialt nii surfaritel kui ka niisama hullajatel, siis Adelaide´i rannas on peegelsile vesi. Mõnus oli vees lihtsalt vedeleda (õues oli endiselt väga soe) ning päikeseloojangut oodata... Romantiline, eks?!
Päikeseloojang oli eelmisest õhtust veel ilusam!
Ja siis üks naljakas seik. Liivarannas peesitasid kohalikud ja turistid. Randa eraldas söögikohtadest lai muruplats, kus pikniku peeti ning ilusat ilma nauditi. Ja siis ilmub järsku sinna murule pulmaseltskond, pruut ja peig ka muidugi. Ma siis küsin kohaliku käest, et kas nii ongi ok, et lähed veel korra randa ja siis kõrvale Itaalia söögikohta pulmi pidama? Ta ütles, et jaaaa see pidi suht populaarne olema. Vast sama kui Tallinnas venelastel Russalka juures käimine?! Et kellel nüüd järgmisena pulmad tulevad? Palun Sinu pulmapäeval kiiret põiget Pirita randa!

Õhtusöök oli Korea restoranis. Mul esmakordne kogemus. Menüüs oli osa Korea rahvustoite, aga ka osa rahvusvahelisi. Mõned toidud valmistatakse otse sinu laual nagu nt kõrvaloleval pildil olev supp (mereanni supp, mille pidid ise valmis keetma maksis ei rohkem ega vähem kui $45. Korruta 9.4-ga). Toidud olid head, ei saa kurta.
Eelmisel õhtul oli Adelaide´i kõige suurem ööklubi kinni, kuna väga palju elanikke vist linnas pole ning hetkel oli käimas Fringe festival (maru kuurus festival seal), kus suur osa inimesi ilmselt oli.
Aga täna plaan minna linna suurimasse ööklubisse HQ. Esmalt ootas ees meid 40-meetrine järjekord noorte, väga noorte seas! Meie ees seisis kamp kohalikke koledusi - riides üks hullemini kui teine, kellest üks sai just järjekorras seistes aastakese vanemaks (18 äkki?!).
Klubi oli vinge! 3-korruseline mitmete soppide ja saalidega, erineva muusikaga. Peasaalis keerutasid plaate DJ-d Saksa- ja Prantsusmaalt. Väga lahe oli! Aga see kohalike koleduste (tüdrukute) paraad oli hirmus. Raske on seda isegi sõnadesse panna. No 100 kilo naise ilu paneb endale selga roosa liibuva lõhikese kleidi, värvib silmad erkroosaks, jalas hirmkõrged kingad, millega veel eriti käia ei oska jne jne. Meil Tiinaga oli kommenteerimist kui palju :)

Kiire hommikusöök kohvikus ja sõit võis jälle alata, Fleurieu poolsaarele. Külastus McLaren Vale (ka üks tuntud veini piirkond) veiniistanduses ning ees ootamas Victor Harbor. Saime sõita juba teist sajandit käigusoleva hobutrammiga, mis viib üle silla väikesele saarele. Ega seal saarekesel muud väga huvitavat polnud, kui ilusa vaatega restoran. Ning jahedamal ajal võib seal ka pingviine kohata. Meil kahjuks seda õnne polnud...
Austrid ja salatid söödud (ma ikka ei suutnud austrit süüa) hakkasimegi tagasi sõitma. Kiire põige veel randa ning sõit lennujaama ja tagasi koju, Brisbane´i.

Tore linnake, aga ilmselt vaid nädalavahetuseks. Minu jaoks ikkagi liiga väike ning tegelikult on seal kliima väga halb. Hetkel oli seal jah 40 kraadi sooja, aga vaatasin, et järgmisel nädalal vaid 17 kraadi ning talvel on seal puhta külm.
Kellele aga Austraalia veinid ja üldse veinikultuur ja kogu see värk meeldib, siis minna soovitan!

Veel veini

2008-03-22T23:19:00.004+10:00

Kui Justin kuulis, et kohalikes veiniistandustes käisin, siis uuris pikalt, et mis ja kus. Et ta teab veel toredaid kohti ja et teeme sinna väljasõidu. Nii läksimegi Valja ja Aivoga sinnasamma Mt Tambourine´i kanti Queenslandi veini ja sööki nautima (ikka polnud hea vein). Käisime veel ühe kena järve ääres piknikult ning üleval mäel ilusat maastikuvaadet nautimas. Nu eks Justinil oli ka põhjus Queenslandi veiniistandusse viimiseks... nimelt plaan paari nädala pärast Adelaide´i sõita, kus 1. tema lemmikveinid 2. tõesti imehead Sauvignon Blanc veinid tulevad.
Nojaa, siinsed väga muljet ei jätnud, kuna suht väikesed ning veinid just mitte kõige maitsvamad. See ka põhjus, mis valitsus siinseid veiniistandusi toetab!
Käes on Naistepäev!
Hommikul kiire turulkäik ning ettevalmistused võivad alata. Alguses oli mõte teha Nõukogude naistepäeva pidu, aga kuna aega oli nii vähe, siis jäi see katki. Seega oli tavaline naistepäev (mitte, et me naised väga erilisena end see päev tundsime) koos keedukartuli, hapukapsa, viinerite ning Sirle küpsetatud super-hüper-mega-hea kringliga. Meelelahutusprogrammis oli esmalt Russian Roulette, mis aga väga vedu ei võtnud. Kuulasime head Eesti muusikat ning kui tuli Kalmer Tennossaare "Karulaane Jenka", siis tundsin, et aeg on tantsule minna (eks paljudel lugejatel meenuvad meie vahvad jenka tantsud nii retrol kui ka Salme jaanitulel). Ja siis Jorma kontsert :) Seekord oli suisa väljaprinditud "laulik", sest tihtilugu ei meenu lugusid või siis ei tea sõnu ja ikka ja jälle omalooming! Laulsime nii Smilersi, Terminaatori kui ka Elvise laule. Istusime kõik mõnusalt elutoas maas ning laulsime ja laulsime (sekka ka isamaalisi laule. kes pikemalt kodust ära olnud, teab kui hingelähedaseks need muutuvad).
Ning siis peole !

Sügise saabudes...

2008-03-22T22:55:00.002+10:00

Piinlik lugu see, et pole nii tükk aega blogi täiendanud, et olin juba ära unustanud nii meiliaadressi kui ka parooli sisselogimiseks. Teen aga veel viimased ponnistused enne kojutulekut (peaksin küll blogipidamise eest diplomi saama!)
Mis siis toimunud on (võtan lahti my pictures, et piltide/kuupäevade järgi meenutada)?
Ei sa muidugi mainimata jätta, et peale Vanuatu reisi tundub siin päris jahe...
Nädala jooksul sai paar eestlast koju saadetud (täitsa kurb oli), pisut pidutsetud ja töötatud. Veebruarikuu viimasel laupäeval kogunesime taas Eesti Seltsi koosolekul. Esmalt kuulasime hümni (kananahk tuli ihule), sõime, kuulasime veel ilusaid isamaalisi laule, siis valiti Sirle taas seltsi presidnendiks ning räägiti muudatustest (muidugi koos sarkasmiga teatud liikmete poolt). Põhikirja järgi võib iga Eesti kodanik, kes elab Queenslandi osariigis astuda seltsi liikmeks (paljud vanemad arvavad, et nendeks võiksid olla ikka põliselanikud, mitte aastaks-paariks tulevad noored sisserändajad), seega astusin ka mina oma selle reisi viimasel koosolekul seltsi liikmeks (pigem ikkagi sponsoreerimise mõttes. Aastamaks on $15). Edasi toimus tagasihoidlik söömine-joomine siin. Jorma oli ÕNNEKS kaasa võtnud ka kitarri, seega ilusat laulu ja kitarrimängu jätkus hommikul 3-ni :)
(nüüd võtsin juba kalendri lahti, et meenutada vahepealseid tegemisi)
Sügise, mis algas siin 01.03, võtsime vastu perekond Vinkmannide juures. Sõitsime juba laupäeval Kullarannikule, grillisime, mängisime golfi (mul ei läinud pooltki nii hästi, kui esimesel korral), vaatasime Kreisiraadiot. Hommikul võtsime kahe autotäie rahvaga ette tripi Mt Tambourine´ile, mis seal kandis asub. Külastasime mõningaid veiniistandusi (Au ja Cedar Creek), kus tegelikult viinamarju kasvatatakse ilu pärast, kus vein vaid villitakse pudelitesse. Võtsime osa ka paarist degustatsioonist (nu ei ole need Queenslandi veinid üldse head), kaasa ma sealt veini ei ostnud. Lõunat sõime Poola restoranis, mis kõigile teada-tuntud on! Sõime pelmeene (nu 3 korda suuremad kui Eestis, siin nimeks dumpling. Praes oli 6 pelmeeni, hinnaks $25), jõime P0ola õlut, nautisime imeilusat vaadet alla orule ning teistele mägedele ning võitlesime papagoidega, kes suhkurt armastasid. Kui endale peopesale suhkurt raputasid, siis papagoi(d) lendasid käe peale ning hakkasid seda limpsima (ei nokkinud! aga keel tegi kõdi :P). Veel meeldis neile pähe lennata ning hirmsat kisa tegid nad ka! Aga ega nad ju lollid ole - tundsid juba suhkrupaki ära ning käisid neid näppamas :)
Tegime veel väikse mägimatka kose juurde, aga peale Vanuatu koskesid ei olnud mingeid emotsioone...

Vanuatu

2008-02-24T13:39:00.040+10:00

Ajalugu
Arvatakse, et esimesed inimesed, kes Vanuatle tulid, on Lapita Papua Uus-Guinealt, saabudes u 2000 a. e. Kr.
Esimene eurooplane, kes Vanuatule jõudis, oli Hispaania maadeuurija kapten Pedro Ferdinand De Quiros aastal 1605. Ta andis saarestikule nime "Tierra Australis del Espiritu Santo", kuna uskus, et oli leidnud suure lõunapoolse kontinendi. Saar, millel ta randus, kannab tänapäeval nime Espiritu Santo. 1774. aastal läbis saarestiku kapten James Cook, kes nimetas saarestiku ümber Uus-Hebriidideks. Cookile järgnesid prantslased ning 1895. aastal elas saarestikus nii Inglise kui Prantsuse alamaid..
Peamiselt Inglise ja Prantsuse misjonärid olid aga need, kes lõpetasid mitmedki traditsioonid nagu näiteks kannibalism ja kava joomine (esimesed misjonärid, kes Vanuatule saabusid, tapeti ja söödi kiiresti).
Misjonärid tõid saartele kaasa nakkushaigusi, mille tulemusel rahvastikuarv langes 100 000lt 45 000ni ajavahemikul 1800-1935. 1906. aastal moodustasid Briti Impeerium ja Prantsusmaa saarestikust maailmas ainulaadse kondomiiniumi, mida valitsesid ühiselt mõlema riigi esindajad.
1980. aastast on Vanuatu iseseisev vabariik.
Vanuatu on 83-st saarest koosnev saarestik (kaart: http://www.lib.utexas.edu/maps/australia/vanuatu_rel98.jpg), suurimad saared on Espiritu Santo, Malakula ja Efate. Saared on mägised, algselt vulkaanilised (siiani on üksikuid tegevvulkaane).
Elanikke on Vanuatul 209 000 (rahvastiku tihedus 17/km2).
Vanuatu põliselanikke nimetatakse ‘ni-vanuatu’, suurem osa põliselanikest on melaneesia päritolu ning saarestikus räägitakse rohkem kui 100 kohalikku keelt ning dialekti. Suurem osa põliselanikest elatub põllumajandusest.
Vanuatu on kolmekeelne riik: inglise, prantsuse ja bislama.

Esmaspäev
Lend Vanuatule (sihtkohaks Efate saar, suuruselt kolmas) ei olnud just kõige meeldivam, aga see ununes kohe kui lennujaama sisenesime (u sama suur kui Tallinna Bussijaam), lennukitäis turiste võeti vastu kohaliku ansambliga, kes meeleolukat muusikat mängis, kuni passikontrolli järjekorras seista tuli. Euroopa Liidu kodanikule viisat vaja pole! Õnneks olin aga eelnevalt lugenud, et passikontrolli töötajal on väljaprint riikidest, mis Liitu kuuluvad, vist aastast 2003, kuna Eestit seal nimekirjas pole. Olin igaks juhuks välja printinud, et me viisat tõesti ei vaja ning lisaks näitasin passi, kus selgelt kirjas, et Euroopa Liidu pass. Pääsesime kenasti riiki! Vanuatul on tohutult range kord, mida võib riiki viia ja mida mitte. Väga palju tooteid tuleb ära deklareerida (nt kui on rohkem kui 50ml tualettvett). Sirle märkis immigratsiooni lehel ära, et tal toitu kaasas on ning pidi kõik ette näitama. Minul toitu polnud, seega "punasesse koridori" minema ei pidanud. Küll aga olin kohaliku jaoks suht kahtlane ning ikkagi pidin terve kohvri laiali lammutama (k.a kosmeetikakott jm), tõestamaks, et midagi keelatut ei ole. Olin lennujaama tellinud transfeeri ning seal nad ootasid, Triinu-nimeline silt käes :). Kaela riputati väike kingitus- kaelaehe. Õues ootas meid meeletult niiske kuumus ning väga omapärane lõhn ja eksootika! Konditsioneeriga buss viis meid hotelli (Poppys on the Lagoon)... Sõit hotelli oli loomulikult põnev. Pea käis siia ja sinna, et kohe ja kõike näha. Esmamulje oli: vaesus... lapsed, naised istusid tee ääres murul, müüsid puuvilju; toidupoed meenutamas tõelist külaelu; kõikjal prügi ja mustus.
Hotellis (no tegelikult pigem resort kui hotell) ootas meid äärmiselt meeldiv ja sõbralik vastuvõtt kohalike poolt. Elamiseks oli kahe magamistoaga apartement väikse terrassiga, vaade basseinile ja lagoonile. Lauad, kapipealsed, voodid olid kaunistatud kohalike lilledega. Puhkasime, nautisime ilusat ilma, veini, head raamatut ja veel paremat seltskonda ning loomulikult basseinimõnusid (ega see puhkamine kerge ei ole, kell 9 kippus juba uni peale tulema).

Teisipäev
Peale hommikusööki võtsime ette jalutuskäigu linna, Vanuatu pealinna Port Vila (u 15 minutit jalutada). Teel linna olime taas sunnitud tõdema seda vaesust, elatakse lipp-lipi peal onnides. No tegelikult on linn selle kohta äärmiselt palju öeldud, tegemist u kilomeetrilise tänavaga, kus mõlemal pool "butiigid" (võlts guessi, gucci jne jne riided, kotid), tax free poed, suveniiripoed, mõned kohvikud ja restoranid. Linna keskel asub 24/7 töötav turg (nad töötavad ja elavad seal peredega - väikesed sülelapsed, emad ja vanaemad), kus müügil kõik puu- ja köögiviljad, mis neil kasvab. Suurtes kogustes banaane (ei ole sellised banaanid nagu me poes näeme, on palju suuremad ja jämedamad ning viskoossemad ning palju magusamad ja maitsvamad), kooritud ja koorimata kookospähkleid, ananasse, avokaadosid ning lisaks veel mitmeid kohalikke vilju. Ostsime ka mõned puuviljad kaasa, et hiljem hotellis maiustada. Jalutasime tagasi koju, Sirle käis massaazis (tund aega $15), ma lugesin raamatut (K. Rakke "Küpsiseparadiis" - hea kerge naistekas puhkuse jaoks), ujusin... Köögis avas kohalik meile ka kookose. Mina vist sain suisa esimest korda elus seda juua. Suht huvitav! Ananass oli võrratult magus ja mahlane! Ning passionfruit super hea!

Kolmapäev
Hommikul tehti meile tasuta kolmveerandtunnine linnaekskursioon. Just oli sadamasse sõidnud suur kruiisilaev ning käisime ka seda kaemas. Sadamasse oli üles pandud suur turg, kus kohalikku käsitööd jm kaupa müüdi (on ju turiste, kes ei viitsi laeva juurest kaugemale minna). Nägime parlamendihoonet (meenutab mõne Eesti küla/valla kultuurimaja), presidendi elamut, suurimat resorti. Kohalik purssis ka inglisekeelt ning rääkis pisut Vanuatust (aga rahvaarvu korrutas kogemata 10-ga). Mõned tunnid peesitasime basseinis (juues ülihead kohalikku õlu) ning siis ootas mind tunnine massaaz! Täiesti erinev kõikidest Eestis saadud massaazidest! Tunniga masseriti varbaotstest kuni pealaeni kõiki kohti, nii selga kui ka põlvi. Väga mõnus lõõgastus oli! Ei saa mainimata jätta ka seda, et antud hetkeks olin päikse poolt täiesti ära põlenud. Pealagi oli ka ära kõrbenud ja juuste pesemine ning kammimine vägagi valulik. Õhtul, peale päikeseloojangut, tuli transfeer järgi ning viis lagooni lõppu, kus ootas väike laevake (ärge kujutage ette mingit jahti ega midagi sellist... oli seinte ja laega parveke). Pakuti suupisteid ja juua, esines väike ansambel, solistiks Vanessa (Vanuatu kõige kuulsam laulja, poes oli suisa 5 plaati müügil), kes esitas meile kõigile teada-tuntuid laule (Tina Tuner-ist Wham-ini). Tegelikult "cabaret kruiisi" broneerides lootsime näha-kuulda pigem kohalikku muusikat ja tantsu, aga ka see oli päris tore! Muusikat oli nautimas u 20 inimest. Peale mõningaid napse vallutati ka tantsupõrand (no läksime meiegi Sirlega jalga keerutama). Kruiisi ajal filmiti kohalikku artisti ning turistide tantsu jm, mis Vanuatut tutvustava lõiguna kuskile kodukale pannakse. Kaldale jõudes sattusime jutusoonele Morganiga, kes üht ekskursioonidega tegelevat firmat peab (tema korraldatud oli ka see kruiis). Elab juba üle kümne aasta Vanuatul ning on väga rahul! Oli ka üks paarike, kes veidi aega tagasi Austraaliast sinna kolinud. Üldiselt jäigi mulje, et paljusid ärisid peavad ja ajavad valged.

Neljapäev
Ostsime ekskursiooni peamisele Efate saare vaatamisväärsusele - Mele Cascades Waterfall. Üliilusad, hele-helesinised kaskaadid olid need, mis meid esmalt lummasid. Jalutuskäik viis üles mäkke, kus avanes võrratu vaade palmipuumetsadele, ookeanile, Hideaway saarele. Looduses sai näha, kuidas banaanid ja mõned tundmatud viljad kasvavad. Tee viis üle ojade kuni selle võrratu koseni. Springbrook, kus siin Austraalias koske vaatamas olen käinud, kahvatub kordades! Kosest tulev vesi moodustabki kümneid ja kümneid looduslikke vanne, kus nii sinine vesi, et tundub suisa uskumatu. Ronisime üles kose alla vanni. Vesi oli mõnusalt karastav, kosest tulev vesi oli väga heaks massaaziks kogu kehale. Uskumatult ilus, justkui postkaardil kõnniks. Peale ekskursiooni pakuti värskeid puuvilju ja jahutavat jooki (varjus ikka u 35 kraadi sooja, päikese käes tapvalt palav). Morgan, kellega eelmine õhtu jutustanud olime, soovitas peale Mele Cascades´t minna Hideaway saarele, mis teel Port Vila-sse asub (ja mida ülevalt mäelt näha võis). Transfeer viiski meid ookeani äärde, kus ootas alus, mis saarele viis. See on päris kindlasti väikseim saar, kus käinud olen (transport saarele on tasuta, küll aga tuleb tasuda saaremaks, mis on u 100 krooni). Saar on ümbritsetud korallide ning jutu järgi tuhandete kaladega. Reef on hea koht snorkeldamiseks ja sukeldumiseks. Laenutasin minagi snorkeldamise varustuse, et seda veealust maailma imetleda. Muidugi oli ilus, aga Sirle sõnul ei anna Great Barrier Reef-iga võrreldagi. Ühe huvitava asjana asub seal ookeanis, mõnikümmend meetrit kaldast, paari meetri sügavusel veealune postkontor. Rannas müüakse veekindlaid postkaarte ning snorkeldajatel, sukeldujatel on võimalik saata sõpradele-tuttavatele pisut teistsugune postkaart (minult saate paraku tavalised, kuna antud hetkel ei olnud poes kedagi kaarte müümas...).
Väga omamoodi on Vanuatul lahendatud ühistransport! Ühtegi bussi liikumas ei ole, sõidavad marsad (väga vanad ja räämas). Tuleb vaid käega viibata ning istud peale ja ütled kuhu minna tahad ning marsajuht viib siis sõitjad soovitud kohta (vahel muidugi ringiga, kui keegi enne vaja kuskile viia), maksab see vaid 15 krooni. Sõidavad need ka varahommikust hiliste õhtutundideni (väidetavalt isegi seni, kuni peamised baarid-restoranid külastajatest tühjad on).
Nii oli meidki juba saarelt tulles kaldal marsabuss ootamas, kes meid kenasti linna viis.
Õhtuks olime ostnud endale väljasõidu kohalikku külla.
Mainimata on jäänud see, et enamus kohalikke elab üle riigi külades. Port Vila ja Luganville on vist ainsad linnad ning ka seal elavad peamiselt prantslased, inglased, austraallased ja uus-meremaalased. Ni-Vanuatud elavad kogukondadena külades. Küla suurus on u 50-5000 elanikku ning nagu eelnevalt mainitud, räägivad külad erinevat bislama dialekti. Kindlasti erinevad ka kultuurid ja traditsioonid (riik on jagatud neljaks erinevaks kultuuri piirkonnaks). Igal külal on oma vanem (pealik), kes tegeleb rahaasjadega ja kelle sõna on seaduseks.

Küla, kuhu transfeer meid viis, asus u 10 km linnast. Kohale oli tulnud u 30-40 uudistajat. Esmalt jagati rahvas kaheks: ühed jäid vaatama meeste kohalikku tantsu (see oli rohkem naljategemine) ning teised viidi ruumi, kus valmistati Vanuatu rahvustoitu, laplap´i. Laplap on suurte lehtede sisse keeratud toit (enamasti magus kartul või banaanid kookospiimas), mis küpsetatakse hõõguvate kivide vahel. Edasi tutvustas külavanem meile kohalikke taimi, mida söögi-joogi tegemiseks kasutatakse.
Kohalikud ei käi poest süüa ostmas, nad toituvad sellest, mis neil ümberringi kasvab.
Õhtusöögiks oli tehtud kohalikku toitu: banaanid kookospiimas, magus kartul kookospiimas, kana kookospiimas, kala kookospiimas. Ei grammigi soola-pipart ega muud maitseainet. Võite vaid ettekujutada, kui sarnaselt kõik maitses :)
Ahjaa, rahvusjook kava. Kava on mudalaadne pisut kibe jook, mida valmistatakse kavataime juurest. Igas külas asub ka kohalik kavapaar, kuhu mehed õhtuti kavad jooma kogunevad. Peale lonksu seda ebameeldivat jooki muutub suu tuimaks ning olemine kuidagi uimaseks...
Peale söömist esitasid küla naised oma kostüümides rahvatantsu ning oligi koju sõit.

Reede
Varahommikul algas ekskursioon ümber saare, kogupikkuseks 140 km, millest ütleme kolmandik on asfalteeritud (reisi alguses külastasime ka autorendi firmat, et teeme ise tiiru saarele peale, aga meile oldi nõus vaid jeep´i rentima. Kuna see aga võrreldes ekskursiooniga tunduvalt kallim oli, otsustasime ikkagi giidiga reisi kasuks. Ja õigesti tegime! Tee oli väga raske). Esimene peatus oli tasulises Eton rannas, klõpsisime mõned ilusad pildid ning sõit jätkus. Giid-autojuht purssis ka inglisekeeles kohalikust elust. Ta ise on pärit Malekula saarelt, kus ka kannibalism kunagi tavaks oli. Kahel pool avanesid vaated võimsatele kookose istandustele, üksikutele küladele, asustamate maale... Teise maailmasõja ajal ehitasid ameeriklased Efate saarele varjumiseks punkreid (Efate ja Espiritu Santo olid teise Maailmasõja ajal sõjaväe baasideks). Et aga punkrid teistele silma ei hakkaks, istutasid nad kaasatoodud taimed punkri ümber, mis ülikiiresti kasvavad ning nüüdseks on taim kahjuks võimust võtnud ning katab vaibana suure osa maad ja metsa (pilt paremal).
Nagu eelnevalt mainisin, siis poest nad süüa ei osta, lisaks puu- ja köögiviljadele on kergesti kättesaadavad ka mereannid. Samuti kasvab ümberringi ka ehitusmaterjal, millest väga omapärased majad valmivad. Palju kasutatakse bambust, puitu, lehti. Kuna kliima on (sub) troopiline (talvel võib langeda temperatuur vaid18-ni), ei ole tarvis ka ju mingit soojustust ning nagu ka kõrvalolevalt pildilt näha, ei ole vaja maju ka väga korralikult ehitada.

Tee ääres, külade lähedal võis näha palju lapsi ja naisi. Tegemas mitte midagi. Reede pärastlõuna oli ka koolist vaba.
Kavas oli külastada ka üht kohalikku küla, Ekasup, kus saab tutvuda iidsete traditsioonidega.
Jõe ääres ootas meid kanuutaoline veesõiduk, mis meid külasse sõidutas. Olime saanud kümmekond sammu kaldast eemale astuda, kui kohalik murjam põõsast välja hüppas, vibu meie poole sihtimas, ning bislama keeles kõvasti seletas ja kisas (Eeva ehmatas nii ära, et hüppas sekundiga Sirlele sülle; eks isegi ehmusin). Kohale tuli ka teisi külaelanikke ja nii nad seal mitmed minutid omavahel rääkisid, muudkui meile osutades. Ilmus välja pealik, kes siis seletas, et selliselt nende "turvasüsteem" töötabki, muidugi on paanika majas, kui nende maale saabuvad välimuselt täiesti teistsugused inimesed - järelikult vaenlased. Giidiks oli sealne külaelanik. Ta tutvustas meile nende ajast-aega kasutusel olevaid jahi- ja kalapüügiriistu (kuidas püüda lõksu metskalkun, metssiga ja erinevad kalad). Edasi näidati meile, kuidas naised käsitööd tegid: valmisid nii riided naistele kui ka istumiseks matid ja käekotid (pilt paremal). Ise nad kandsidki seal vaid alakeha katvaid lehti jm. Teine ehitis (maja selle kohta kohe kuidagi öelda ei saanud. Pilt vasakul) oli taas vaid naiste jaoks. Sinna mindi päevade ajal ja sünnitamiseks ning kus viibiti 30 päeva ning mees sinna minna ei tohtinud. Antud hetkel küpsetas naine hõõguvate kivide all maguskartulit.
Järgmine tutvustuspaik oli köök. Seal valmistasid naised esiisade-emade kombel perele süüa, loomulikult laplapi. Järgmine mees tutvustas aga sealset apteeki. Ei olnud ühteainsat tabletti. Kõik valud võetakse ära, kõik haavad parandatakse vaid looduslikult. Erinevate puude, taimede lehed korjatakse, hõõrutakse käte vahel kuni vedelik välja tuleb ning kas siis manustatakse või valatakse haavale või silma (nö apteekril oli just kurk haige ja nii ta demonstreeris meile köharohtu).
Siis esitleti meile meeste käsitööringi, kus kookospähkli pealmistest kiududest valmisid köied ja mingi taime kuivatatud viljadest jala ümber seotavad kõrinad, mida tantsimisel kasutatakse.
Nagu oli naiste jaoks eraldi ehitis nii oli ka meeste jaoks. Seal said kokku pealik ja teised mehed ning pidasid koosolekuid, arutasid külaasju, jõid kavat, võtsid vastu otsuseid. See oli ka koht, kuhu toodi küpsetamiseks ja söömiseks vaenlane, kes oli nende maale tunginud ja nt kellelegi liiga teinud.
Järgnevalt pesime bambusest voolava vee all käed ning saime lõunat süüa. Lõunaks oli laplap maguskartuliga kookoses, joogiks kookosmahl ja magustoiduks banaan.
Viimase etteastena kogunesid kõik külaelanikud. Osad mehed
asusid pilli mängima (isetehtud trummid. Neid kasutati ka külale sõnumi edastamiseks. Kui keegi nt sündis või suri) ning naised-mehed-lapsed esitasid meile erinevaid rahvustantse.
Jalga nüüd just tatsuma ei pannud, aga huvitav vaatepilt oli sellegipoolest. Uskumatu tundub, et kuskil võidakse elada nii erinevates tingimustes. Aga nad on õnnelikud!!!

Vanuatu vetes on põhja läinud nii mõnigi Ameerika, Austraalia kui ka Uus-Meremaa laev. See on ka põhjus, miks üks nii umbes 70-aastane härra on püsti pannud Teise Maailmasõja muuseumi. Muuseum asub kohe sõidutee ääres, on nii u 4m x 3m suur. Ning muuseumis eksponeeritakse vrakkidelt leitud kaupa. 2/3 sellest on uskuge või ei Coca-Cola pudelid :)
Need pisikesed klaaspudelit, mis praegugi kasutusel. Ainult, et neil oli peal aastaarv ja ka osariigi nimi, kus valmistatud. Siis oli veel parfüümi jm pudeleid. Ma lihtsalt istusin ja vaatasin ja imetlesin, millise entusiasimiga see härra kõigist oma leidudest rääkis. (soovi korral sai Coca-Cola pudeli endale ka soetada).

Tegemist oli viimase õhtuga Vanuatul ning küsisime hotelli vastuvõtust nõu, kuidas seda kõige paremini veeta. Nad soovitasid restorani Waterfront, mis asub imeilusa jahisadama ääres, vaade tuledes Iririki saarele. Nii me siis end üles lõimegi ja marsaga sinn läksime. Proovisime teada-tuntud kokteile (neid väga ei soovita. Ma ei tea miks, aga ei Margarita, Pina Colada kui ka Daquiri ei maitsenud üldse hästi; ei oska nad kokteile teha) ja Mehhiko pärst sööki. Taustaks laulis kohalik kõigile tuntud muusikat, külastajad keerutasid tantsu.

Ja oligi läbi see reis... Laupäeval palusin takso tellida (selleks oli Fiat Uno, kus pagasnikut pole, 2 kohvrit suruti esiistmele) ning algaski sõit lennujaama ja sealt siis tagasi koju, Brisbane´i.

11-16.02

2008-02-06T13:05:00.000+10:00

Siin olles tekkis veel üks unistus ning teen ka selle teoks. Lähen reisin Vanuatu saarele (83 saarega väike saarestik vaikses ookeanis. Väike omaette vabariik). Vaata: http://www.vanuatutourism.com/vanuatu/cms/en/vanuatu.html
The recently released Happy Planet Index ranks the Pacific Ocean island microstate of Vanuatu as the happiest country on earth. Vanuatu is followed by ten Latin American and Caribbean countries, which are ranked according to ecological footprint, life-satisfaction and life expectancy.

Olen ära ja suhteliselt levist väljas see periood... paraku ka sõbrapäeval. Töötab ilmselt vaid eesti number (52 30517... kes juba unustanud). Aga kallid sõbrad ja pere... kuigi peesitan rannas või mõnulen võrkkiiges ja joon mõnda head kokteili ja loen raamatut... mõtetes olen ikka ka teie juures!!! :)

Tahan olla Sinu sõber
Igavesest ajast igavesti, murdumatult ja vankumatult-
kui kõik mäed on tasandlikud
ja kõik jõed on kuivad,
kui talvel lööb välku ja müristab,
kui suvel sajab vihma ja lund,
kui taevas ja maa saavad üheks,
enne seda ma Sinust ei lahku.

(Hiina Sõprusetõotus)

ILUSAT SÕBRAPÄEVA TEILE!
Kalli-kalli

Ja nii see elu siin on...

2008-02-06T12:42:00.000+10:00

Käisime Aivo, Krislini ja venelastega North Stradbroke saarel (lühidalt Straddy saar). Pikemalt olen sellest juba kord kirjutanud. Kuna seal aga imeilus, tahtsin ka teist korda minna.
Jalutasime kaljudel, vaatasime laineid... sõitsime ka saare keskele Brown lake´i (pruuni järve) juurde, ujusime ja tukkusime.
Tagasiteel viisime Krislini rongi peale... sõitis järgmisel päeval Malaisiasse ja sealt siis edasi Kambodjasse puhkama ja seiklema.
Neljapäeval käisin Kirttil lennujaamas järel... tuli Sydney´st siia, et Aivo pass viisaga ära tuua. Ning jäi siis juba terveks nädalavahetuseks. Puhkasime, veinitasime, käisime Bribie saarel (suhtkoht mõttetu koht oli... on ilusamaid saari, ilusamaid randasid), saunatasime... Laupäeva hommikul turutasime... ja pühapäeval viisingi ta tagasi lennujaama. Tagasiteel aga eksisin kuidagi ära (sõitsin kiirteelt valest exitist välja) ja siis seiklesin mööda linna. Punase tule ajal lugesin kaarti ja nii ma siis lõpuks kodutee leidsingi (nu tiirutasin ikka päris korralikult ja lõpuks olin ikka päris närvis).
Üldiselt hetkel rahulik... teen vaikselt tööd ja naudin elu... ja praktiseerin vene keelt...
Homme, 07.02, saabub Hiina Uus aasta, siis on ka siin ilmselt suured pidustused. Plaane hetkel veel pole.

Ei tea, mis nende postisaadetistega Eestist siia on.... aga nüüd tuli taas üks saadetis päris kaua ja taas tolli poolt avatuna (ei olnud seekord sees kahtlaseid piparkooke ega mandleid kakaos). Aitäh Sulle kallis Kerlin (kõlaritest kostab: "mis on kodu, kus on kodu, kus on kodu koht?!"). Sinu päikeseratas :)

Ilmselt järgmise nädala Ekspressiga ilmub lisana Kohver, kus seekord pikemalt juttu Austraaliast... seal mõned mu kommentaarid ja pikem artikkel Sirle poolt siinsest söögist (pidi tegema prae, mille me hiljem ära sõime :P), et ehk keegi on nii armas ja ostab mulle ka lehe ja säilitab seda?! :) Tänud!

Australian Day ja Russian Roulette

2008-02-06T11:51:00.000+10:00

26.01, laupäeval oli Austraalia päev, mis on siin suurim püha. Sel patriootlikul päeval tähistavad inimesed austraallaseks olemist ja tunnevad uhkust Austraalia üle. Põhimõtteliselt tähistab Austraalia päev Briti invasiooni algust. Ma ei tea, mida aborigeenid sellest päevast arvavad...
Peale traditsioonilist laupäevahommikust turgu ja vene poe külastust võtsime meiegi sammud Government House´i piknikule. Majas elab ja töötab Queensland´i osariigi kuberner Her Excellency Ms Quentin Bryce. Kuberner on otsene kuninganna Elizabeth II esindaja Queensland´is.
Piknikule kogunes peamiselt vaid noorem generatsioon (oli tavapärane kuu viimane laupäev ning ka seltsi koosoleku päev. kuna aga vanemad seltsi liikmed arvasid, et neil ikkagi ebamugav
seal künka otsas istuda ja kauge tulla, siis nii nad protesteerisidki ja tulemata jätsid) koos salatite, puuviljade, maitsvate suupistete ja jookidega. Mängisime lauamänge, viskasime nalja, tegime ekskursiooni valitsuse hoones, kuulasime puhkpilli ja torupilli orkestrit ja kahuri pauke. Üllatus, üllatus, aga me olime peaaegu viimased piknikulised :) Nägin kuberneri seal aias ringi jalutamas ning üritasin ka teda pildile saada, aga ebaõnnestunult. Õnneks oli kaasas julge Krislin, kes ka oma fotoka haaras ning kuberneri poole jalutama hakkas. Küsis, et kas me võiksime temaga pilti teha. Vastus: "Yes, if you are quick" ("jah, kui te kiiresti teete"). Sellest sai mõneks ajaks omaette nali, kui keegi tahtis pilti teha :)
Peale pikniku tulime veel siia, saunatasime ja mängisime. Rahulik eesti-austraalia päev.
Pühapäeval läksin Sirle-Jorma perega parki piknikule. See on austraallaste seas ülipopulaarne tegevus nädalavahetustel. Siin on palju ilusaid parke, kus lastele väike mänguväljak, täiskasvanutele pisut sportimise võimalusi ning ühised gaasi/elektri grillid. Grillisime meiegi kala ja Karlssoni lihapalle (ikea toodang, ülinämmad) ning veetsime mõnusasti aega.

Õhtul koguneti siin, et teha väike naps ja nali ning pidusse minna. Ei tea, kas nalja oli vähe, või mis, aga otsustati välja otsida Russian Roulette (vene rulett). See on selline tore mäng, kus ruleti laud (rulett nagu rulett ikka) , viinapitsid ja plaat, kus numbrid ja värvid ning seletused, mida millalgi tegema peab (tuleb kas ise kord-kaks järjest pitsist juua, või siis kõik joovad, või mõni riietusese ära võtta või rääkida mõni häbiväärne lugu. juhtus aga ka see, et veeretasid numbri, mis osutas, et veereta veel kord ning järgmist asja tuleb teha topelt). No nii me seda mängisimegi ja napsutasime (mitte päris viina... kes pitsist konjakit, kes veini ja kes siis viina mahlaga) ja mõnel vaesekesel tuli ka end pesu väele lahti riietuda (see ei olnud mina!!!). Nalja sai palju! Siis võtsime takso ja sõitsime peole. Aga mida tehakse taksos väga valjult? Lauldakse !!! (meenuvad tallinna ja saaremaa taksosõidud pidusse!!!). Oi jeerum... tuli ju laulda enamasti inglisekeelseid laule, seega repertuaaris olid: last christmas, thank you for the music (ka thank you for the driver) jne. vahele kõlasid ka nagu merelaine ja pärlipüüdja. Taksojuht oli aga õnneks äärmiselt tolerantne.
Ja siis club Family. See on linna suurim ööklubi (ma läksin esimest korda), kus vist 3 korrust ja 5 erinevat saali. Otsejoones läksime tantsuplatsile ja puki peale rokkima. Tantsisin niiiiii .. nagu keegi ei vaataks :) Ülitore oli (kui välja arvata valutavad jalad). Korra käisime ka kõrvalolevas Alhambra klubis salsa muusikat ja tantsu nautimas (ei ole see mu südamest kadunud...).

Artikkel "Meie Kodu" ajalehes

2008-01-23T16:04:00.000+10:00

Tuttavaid nägusid on ka pildil? :)

Jõulukingid

2008-01-23T11:27:00.000+10:00

Aitäh veelkord Janele, Kerlinile ja Kerdile vahva kingi eest. Suure tõenäosusega saan Kalevi maiustusi kuni äratulekuni süüa ning ka veel teistele anda (aga piparkoogid on juba otsas).
Kui paki avasin, siis esmalt vaatasid vastu Australian Goverment´i broshüürikesed, informeerides sellest, et mida ei tohi Austraaliasse saata ning teine selle kohta, et saadetud pakk on avatud, aga midagi ära võetud ei ole. Nu eks need piparkoogid võisid neile kahtlased tunduda jah :P

Kallid olete!!!

Pildid

2008-01-16T18:26:00.000+10:00

Lisasin veel mõned vahvad pildid "siin me oleme" albumisse!
http://picasaweb.google.com/Trinsike

Elu nagu teatris

2008-01-15T16:00:00.000+10:00

Viimasel reedel sõitsid Kirtti, Megi, Krislin, Rebane ja Argo vahva hipibussiga põhja poole, Rockhamptonist u 250 km sisemaale, et proovida ka farmitööd.

Laupäeva hommikul oli äratus 6.45, et taas turule minna. Tulin koju ja katsetasin kohe erinevaid smoothie´sid (mindiga nagu Tallinnas Kaheksas pakutakse), ülihead on ikka värskete puuviljadega!

Ning pärastlõunal oli imetore võimalus minna Nukuteatri etendusele!!! Kohal oli 14-ne kamp näitlejaid ja ka hr Meelis Pai isiklikult. Etenduseks oli Puppet Singers. Üliarmas, liigutav ja ilus lauludega põimitud näidend oli! Ei saa mainimata jätta, et peale etendust kutsus Meelis mu isiklikult ette ja tänas kogu reisi korraldamise eest (piletid, hotellid jne jne) ning kinkis mulle Grease´i ja Bullerby lapsed cd-d ning Romeo ja Julia dvd !!!!!!!!!!! Ülilahe !!!
Etendus oli seal saalis, kus meil kord kuus ka Seltsi koosolekud, aga paar laulu esitasid kõrvalolevas kirikus, akustika pärast. Oh jah, nad laulsid imeilusat Ta Lendab Mesipuu Poole laulu:
Ta lendab lillest lillesse,
ja lendab mesipuu poole;
ja tõuseb kõuepilv ülesse -
ta lendab mesipuu poole.

Ja langevad teele tuhanded;
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole!

Nii hing, oh hing, sa raskel a'al -
kuis õhkad sa isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis ihkad sa isamaa poole!

Ja puhugu vastu sull' surmatuul
ja lennaku vastu sull' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!

Võite kolm korda arvata, kes istus esireas ning kellel tulid pisarad silma? Sisendasin, et ma ei saa ju ometi praegu nutma hakata...

Peale etendust tegime siin süüa ja veitsa sauna.

Esmaspäeva õhtuks oli plaanis teha Nukuteatri omadele Aivo juures grill ja saun. Hommik möödus poodeldes ning pool päeva mul kokates (kana erinevates marinaadides, salatid, suupisted, puuviljad, joogid jne). Õhtul siis saunatati, söödi-joodi. Ülitoredad inimesed on nad ikka!!! Pole varemalt selliste loominguinimestega kokku puutunud, väga meeldiv oli :)
Söögid söödud, joogid joodud, läksime Sirle ja Jormaga veel neile linna külla. Nalja sai loomulikult kõvasti!

Ahjaaa, Justin tuli Eestist ja tõi mulle sealt 3 vahvat raamatut. Praegu, vihmastel päevadel/õhtutel on täitsa kena midagi lugeda. (ja nüüd sain Romeo ja Julia muusikali ka vaadatud, väga hea oli!)

Ning eile sain emmelt paki Eestist!!! Aitäh sulle veelkord kallike!!! Usun, et lemmikmaiustusi jagub nüüd kuni märtsi lõpuni (ütles Triin ja pistis tüki Kalevi piimashokolaadi metspähklitega põske).
Siiani aga üks pakike veel tulemata, ei tea, mis värk selle postiga on...

Oi ja postkastis oli veel 1 meeldiv üllatus... nii u kuu tagasi käisin ühes suht ekslusiivses prantsuse pesupoes väiksel shopingul ning seal oli auhinnamäng. Täitsin ka väikse ankeedi. Auhinnaks oli 300-dollariline õhtusöök. Nu ja siis leidsin ma ümbrikust uue kollektsiooni (sügis-talv) broshüüri ja 50-dollarilise voucheri!!! Tuligi välja, et peaauhind oli õhtusöök, aga teine, kolmas ja neljas koht said siis voucheri, ma kaasaarvatud!!! Uskumatu lugu, sest mul tavaliselt sellistes asja õnne pole. Eks tuleb siis sammud taas sinna poodi seada! ;)

Täna hommikul saabus proua Valja oma pojaga siia. Valja on siin nüüd kuni mai keskpaigani majapidajanna. Ta on siin vast 5h olnud ja juba käib lapi-harjaga ringi :)
Tore lugu on see, et tädi ei räägi eesti ega ka inglise keelt. Millal ma vene keelt viimati rääkisin? Ammu?! :)
Üht-teist olen ikka purssinud, aga esmalt tulevad meelde ikka inglisekeelsed sõnad. Aga no peagi jääme siin kuuks kahekesi, eks siis tuleb rääkima hakata (mis ei ole ju iseenesest paha)! :)

Teisipäeval tuleb The Police kontsert siin, kuhu ma väga-väga-väga tahan ka minna.. ehk ka õnnestub :)

Peatse kirjutamiseni!

Aasta uus

2008-01-08T16:35:00.000+10:00

Aasta esimesel päeval panin paberile 17 selle aasta soovi/eesmärki! Nüüd on, mille pärast pingutada ja mille poole püüelda :)

Ilmast olen vist teile kirjutanud/rääkinud? Enne jõule läks siin juba ilm nutuseks, pilves ja sajab. 30-ndal aga tuli täitsa torm! Surfers´i rannas (siit u 80 km lõunasse) jäeti isegi ilutulestik ära, kuna liiga suur tuul on.
Nüüdseks on tuul vaibunud, aga mitmetes kohtades Queensland´is on üleujutused. Viimasel nädalavahetusel saime ka päikest nautida!!! Ahjaaa, pühapäeval käisime kambaga rannas ning proovisime bodyboard´i (selline laud on ja selle paned endale kõhu alla ja hüppad sellega peaaegu lainesse ning laine kannab sind siis kaldale), see on ülilahe!!! eriti muidugi siinsete lainetega. Paar korda oli ikka laine niiiii suur ja jõuline, et viskas mu vee alla (see eriti kena ei olnud). Ootan juba järgmist korda!!! :)
Harjutan siin kõvasti autosõitu, nüüd nädalavahetusel sõitsin 2 korda Gold Coast´i edasi-tagasi ja turul käisime. Täitsa harjunud vasakpoolse liikluse, parempoolse rooli, suure Land Cruiser´iga. Ahjaa, Austraalia jaoks toodetakse sellist Land Cruiser´i varianti nagu Prado. Välimus on ka pisut erinev tavalisest Cruiser´ist, aga peamine erinevus on kütusepaak. Pradol on tagasihoidlikult 2 90-liitrist paaki. Seda siis ikka selleks, et pikkadeks sõitudeks kütust jaguks (kui nt sisemaal on järgmine asustatud koht 500 km-i kaugusel... ja see ei pruugi ka bensukas olla). Mugav elu mul siin?!

Ning iga laupäeva hommikul on turg. Tõusime Kirtti ja Megiga kell 7 üles, et varakult turule jõuda :) Megi oli varem käinud ning oli sellest niii vaimustuses, et ma tahtsin ka näha. Kell 7 tervitas meid päike, seega oli kena tõusta ja särada. Turg ei ole nüüd nii suur kui Tallinnas keskturg, aga piisav, et kõike vajalikku sealt saaks. No 80% kaubast on muidugi puu- ja köögiviljad. Kõik on siin palju odavam kui poes ja värske (mul oli vaja iga müüja juures münti, basiilikud, koriandrid ja muud rohelist nuusutada). Inimesed on sellised mõnusad chillid, kiiret pole kuskile. Pisut müüdi ka käsitööd (aborigeenide kunsti, ehteid), riideid, mereande, liha, Gucci ja Dolce ja muid päikseprille, värskeid liive, Ungari saia jne jne.
Turu keskele oli seatud kohvik, kus sai ülihead hommikukohvi nautida, bruschetta´sid süüa ja möödakõndivaid inimesi jälgida. Eriti koomiline oli aga kohviku juurde püsti pandud juuksurisalong, see oli selline buduaar, et mul ei ole sõnu. Kas juuksur oli mees või naine, on isegi pisut raske öelda. Klientidest tal igaljuhul puudust ei olnud :)

Nüüd siiani saame neid häid puuvilju süüa, mis turult ostsime!

Hetkel oleme kambakesi lapsehoidjad. Sirle ja Jorma läksid nädalaks reisile ja me vaatame laste järgi. Eile tuli mõte teha ise piparkoogitaigen (Kirtti ema andis talle retsepti kaas) ja piparkooke küpsetada (pisut hilja, aga mis siis?!). Kirtti meisterdas siis tainast, lasime sel öö läbi külmas olla ning täna siis küpsetasime piparkooke, tegime glasuuri ja maiustasime. Niiii mega head on, et ma olen täiesti sõnatu :)
Paljundan endale ka retsepti ja teen järgmine aasta ise taigna :)

Päikest teile sinna, meil nüüd seda hetkel jagub!!! :)

Peapeal jõulud ja aastavahetus

2008-01-01T21:01:00.000+10:00

Päev-paar enne jõule saabusid Brisbane´i Tiina oma perega, Artur ning Erika ja Anton ning Marita (Marita tuli suisa Eestist), saime siis veel kõik koos Aivo ja Justiniga ka jõule tähistada.
Ahjaaa, Ikeas käisin ka shoppamas :) Elus esimest korda! Sirlel ja Jormal oli vaja koju igasugust nänni osta ning võtsid mu ka kaasa. Super lahe oli.
Ja peale tuli selline kõige sõnaotsesemas mõttes KODU igatsus... oleks niiii palju tahtnud igasuguseid vahvaid asju osta (ei suutnud vastu
panna kiusatusele ning paar asja kodu jaoks ostsin ka, iseasi kas kohvrisse mahuvad). Kohvi ning piparkooke ostsin ka sealt (usu või ära usu, aga Löfbergs Lila kohvi, kus ka eestikeeles kirjutatud, mis röst ja kust oad pärinevad! Niii vahva!!!)

Ja vahvaid Karlssoni lihapalle ostsin ka koju :)

Suurejooneline jõulupidu toimus siin, Metsniku terrassil (forrester terrace),
külalisi oli ligi 30... nii Sydney´st, Brisbane´st kui ka äsja Eestist tulnud. Peakokaks oli Sirle, mina ja Krislin olime väiksed abilised.
Söök oli nagu jõulude ajal ikka kombeks: sealiha, kartul, hapukapsas, kana, verivorstid (spetsiaalselt Sydney´st tellitud), pohlamooos (Ikeas müüakse), mädarõigas. Ning enne sööki võtsime ikka pitsi külma viina ka (paraku Absolute viina). Peale suuremat söömist avasime kingitusi ning osad nautisid ka saunamõnusid. Loomulikult helistasin ka kodustele ja soovisin ilusaid jõule... ja siis tuli hirmus masendus peale. Et te kõik nii kaugel olete ja mina siin... Nii ma siis vaikselt eemaldusingi ning omaette olin...

Mis siis veel juhtunud on? Väljas käisime veel peale jõule.

Ja siis tuli aastavahetus. Mingit tunnet erilist küll polnud. Läksime Krislini, Sirle ning Jorma ja lastega jaapani restorani sööma ja shampust jooma. Kell 9 oli eraldi ilutulestik lastele ning siis viisimegi lapsed magama. Mängisime lauamängu, jõime shampust, siis saabus uus aasta, lobisesin telefonitsi Eestiga ja lõpuks uinusin kodus u 2-3. Rahulik ja ei midagi erilist. Ilutulestikku nägime ka vaid natuke, olime kesklinnast u 3 km eemal ja veitsa üle puude ja majade paistis.

HEAD UUT AASTAT!!!

1-l jõudsid Moretonilt tagasi Kirtti ja Megi :)

Päeval olen siin tööd teinud ning õhtuti vaatame toredaid filme: Siin me oleme, Mehed ei nuta, Noor pensionär, Moulin Rouge jne jne.

Kõik on uus Novembrikuus

2007-12-17T18:53:00.001+10:00

Ja viimaks saabus teisipäev (20.11) ning varahommikul Kirtti, Megi ja Reemet (paraku küll mitte kõigi kohvrid...).
Kuna Rosalie maja, kuhu me kõik elama pidime minema, ei ole veel valmis, tulid nad siia elama. Kirtti mu majakesse ning Megi ja Reemet alumisse külalistemajja.
Istusime ja lobisesime niisama pool päeva ja jalutasime tulevasse kodukohta ning Paddington´i poodi. Õhtustasime ja veinitasime kodus :)
(vahepeal käin ma kontoris tööl ka...)
Neljapäeva õhtul käisime Aivo ja Justiniga õhtusöögil Helena juures (töötab ka Suncity heaks, on soomlane ja siin elanud vast 20 aastat). Ta on super-hyper-mega-hea kokk ning äärmiselt tore inimene.
Reedel tulid Jorma ja ta 2 äsjasaabunud sõpra ning Aiff ja Sirle külla. Saunatasid ja sõime ja tantsisime. Kirtti, Megi ja Reemet seiklesid Surfars´is ning ühinesid ka meiega hiljem.

Laupäeval toimus Brisbane´i Eesti Seltsi Kadripäeva luulelõuna. Proua Heidi Aedma (Rein Aedma abikaasa) helistas mulle ja palus, et ehk ma saaksin ka luuletust lugeda. Olin nõus ning sain nõusse ka Kirtti ning Megi. Ja nii me siis esitasimegi ülimasendavaid Sööt´i luuletusi väliseestlastele.

Tegelikult oli äärmiselt ilus ja liigutav üritus (loe ka Ekspressist: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B6338A3619E54719C225739F004A770F )

Peale luulelõunat läksime Sirle juurde istuma ja lobisema. Jorma ning ta sõbrad tulid ka koju ning läksime õhtustama Hiina restorani. Kokku tuli vast 15-line kamp eestlasi. Sõime igasuguseid molluskeid ja muid jubedusi... Restost võtsime ette paarikilomeetrise jalutuskäigu kesklinna. Jalutasime mööda jõeäärt, tegime meeletut fotosessiooni (osa pilte üleval: http://picasaweb.google.com/trinsike). Edasi viis tee klubisse Friday. Tutvustasime Kirttiga siinsetele eestlastele ka kirsimängu. Kirsse paraku polnud, olid maasikad. Ning lõpuks vaarikamoos :) Nalja kui palju :)
Hommikul sõitsime suure kambaga, kahe autoga Surfers´isse randa. Puhkasime, päevitasime, hullasime lainetes.

Õhtul võtsin A auto ja sõitsime Coot-Tha mäele vaadet nautima (Sirle, Jorma ja co tulid ka).

Esimest korda sõitsin autoga Brisbane´s. Mulle meeldis, aga autosolijad olid pisut hirmul...

Ja siis sai jälle tööelu elatud...

Ühel ilusal õhtul tegime siinsete naistega spa õhtu meil. Reemet lõikas ja värvis juukseid (pildid netis üleval ka), saunatasime, koorisime, maskitasime... Ülimõnna oli!!!
Reedel tuli ka Krislin (ka üks eestlane, töötab Moreton´i saarel) Brisbane´i, kokkasime Sirle juures, õhtul tulid poisid Fraseri reisilt. Sõime kodus ning läksime siis välja Caxton´isse (kah üks pidutsemise piirkond) tantsima ja lõbutsema :)
Laupäeva päeval oli Leah´i (olen vist temast kirjutanud?) juures
lõunasöök.

Õhtul läksin Hannese, Sirle ja Jorma ning Tarmoga Tai restorani sööma. Ning peale õhtusööki tulime siia tantsule :P

Esmaspäeval võtsime ette loomaaia külastuse. Sain siis ära katsuda känguru!!! Koaala tuleb ka veel ära puutuda, siis olen rahul!
Sydney loomaaed vast meeldis mulle pisut rohkem, aga siin oli ka tore!
Peale loomaaeda lõunatasime veel Southbank´il Hiinakas ning õhtustasime taas Sirle ja Jorma juures (Sirle on suuuuurepärane kokk !!!)

Järgmisel hommikul sõitsin poistega taas Springbrook´i mäele. See on äärmiselt ilus, värskendav ja sportlik ettevõtmine!. Seekord nägin ära ka ühe mao (Tree snake, ei ole mürgine).
Ahjaa, kas ma sellest olen rääkinud, et enam suitsu ei tee??? Viimase tegin 06.11!!!
Ja tänud sellele, oli see retk kindlast, kindlasti palju kergem :)
Oi, kuidas mulle siinne loodus meeldib! Võiksin seda lõputult nautida...

Ning siis ka see uudis, et Kirtti, Megi ja Reemet kolisid sinna Rosalie´sse, aga ma mitte... A pakkus, et võin ikka siin edasi elada. Mis on niiiiiiiiiiiiiii super!!!

Ning siis üks eriline lõunasöök... Sõitsime Sirle, Jorma, Eeva (Sirle tütar) ja Hannesega Surfers´isse Sheratoni hotelli lõunat sööma. Buffet ja pool pudelit veini maksis ühele u 800 krooni. Enamasti pakuti erinevaid mereande (viit erinevat moodi suuremaid ja väiksemaid krevette, hailiha, veel mitmeid erinevaid kalasid, juustud, salatid, puuviljad, nämm-nämm magustoidud jne jne). No valik oli lai ning eriline, kõhu sain ka täis, aga kas see nüüd just nii palju väärt oli?!

Peale lõunasööki käisime veel rannas, hullasime meeletu suurtes lainetes :) ELU ON SEIKLUS?!

Ja siis laupäeval pidasid Jorma, Aiff ja Hannes oma sünnipäeva siin.
Külalisi oli päris palju, poisid olid nii shikid ja tüdrukud veel shikimad :)
Sirle oli muidugi peakokku ja me Krisliniga siis väikesed abilised. Ivo mängis kitarril sünnipäevalaulu, Sirle astus tuppa Napoleoni koogiga, kaetud küünaldega, kõik laulsid, imekena oli! Ehk poisid arvasid sama?!
Kõvasti sai söödud-joodud ja tantsitud!
Väljaminekut ei olnud, istusime juba peale südaööd lihtsalt elutoas, kuulasime Jorma kitarrimängu ning laulsime kambakesi ilusaid eestikeelseid laule (kaardi pealt oma maad otsima ma ei pea, kinnisilmi võin leida ta sealt..... ) ja naersime :)
Hommikul kui ärkasime, oli pidu juba taas täies hoos. Ma tegelesin siiski rohkem koristamisega...
Õhtul läksime veel Hannesega ta sünnipäeva tähistama, käisime Jaapani restoranis söömas, jalutasime linnas ning sõitsime Alhambrasse, kus Sirle ja Jorma olid. Alhambra on üks tore klubi,kus pühapäeviti on Latin öö, kus mängib üks Austraalia tuntumaid Salsa bände, kus tants on niiii kirglik ja laulud veel kirglikumad. See vaatepilt seal oli ülivõimas!!! Lobisesin korra ka ühe tüübiga, kes tantsis nii nagu ma pole kunagi kedagi salsat tantsimas näinud... Ehk õpin ka selle tantsu ära?!

Järgnevatel päevadel midagi väga erilist vist ei juhtunud... Aaa ühel õhtul käisime Megil ja Kirttil Sirlega külas, mängisime Eesti mälumängu ja siis ka pudelimängu...

Ja nüüd eelmisel kolmapäeval käisime Itaalia restos pastat söömas ... ning jalutasime mööda jõe äärt kesklinna, et seal veel magustoitu süüa, aga kui linna jõudsime, oli kell nii palju, et see koht oli juba kinni...
Vaatasime siis veel õhtul Sirle juures veits filmi ning hommikul oli äraminek...

Nüüd mõni päev tagasi viisin Sirle, Jorma, Aiffi ja Helgeri autoga koju (nad olid vähe joonud) ning politsei peatas mu vilkuritega. Ehamatasin ikka päris ära. Politsei tuli ning teatas, et olin kiirust ületanud. Vabandasin. Küsis, kas olen joonud midagi. Jaa, jõin mõned tunnid tagasi ühe siidri. Pani puhuma. 0. Ei küsitud mingeid dokumente (lube, kindlustust ja eiteamidaveel), sooviti ilusat reisi ning paluti mitte enam kiirust ületada... Nüüd sõidan korralikult!!!

Laupäeval oli Brisbane´i Eesti Seltsi jõulupidu. Sõime keedukartulit, hapukapsast, viinereid, heeringat, pasteeti ja veel kõike head ja paremat. Headel lastel käis ka jõuluvana ning toimus õnneloos (no teate ju küll, et mul sellistes asjades õnne pole?!). Õhtul tulid Sirle ning Jorma külla, sõime India toitu, jõime veini ning läksime natsaks välja...

Nüüd olen vast oma kirjutamisega järje peal... Loodan edaspidi tublim olla...

Koduigatsust veel pole. Jõulud vast tulevad rasked. Esimest korda elus veedan need eemal oma perest ja sõpradest. Aga nagu ütles Jorma mulle ühel kurval hommikul: mis ei tapa, teeb tugevaks!

Eestlaste saunapidu ja Byron Bay

2007-12-17T18:32:00.000+10:00

Oh, nii palju on juhtunud, et võtsin suisa kalendri välja, et kronoloogiliselt asju kirja panna.
16.11 toimus siis meil üle pika-pika aja saunapidu. Oli viina, vürtsi kilu, tursamaksa, Kalevi komme, sprotte, känguruvorste ja palju muud head.
Ma paraku väga pidu nautida ei saanud, kuna olin perenaise rollis, aga nalja-naeru-tantsu sai ikka (ja riietega saunas/mullivannis/basseinis käimist).

Hommikul suhteliselt varakult sõitsime Sirle, Jorma ja lastega Byron Bay´sse. Gold Coast´ist ühinesid meiega ka perekond Vinkmann. Byron asub juba teises osariigis (New South Wales) ning naljakas on see, et meil on tunnine ajavahe. Queensland, kus ma elan, on vist ainus osariik, kes suveajale ei läinud.
Byron Bay on Austraalia mandri kõige idapoolsem tipp, kus ka ära käisime.
Lisaks ilusale majakale ja veel fantastilisemale loodusele, on võimalik maist augustini näha seal ka vaalasid. See on aeg, kus vaalad antarktikast Great Barrier Reef´i liiguvad ning Byron´is poegivad. Septembris liigutakse taas tagasi toidurikkasse Antarktika vetesse. Seega kahjuks vaalasid meil näha ei õnnestunud, taaskorda aga delfiine :)
Tegin sissekande ka kohalikku külalisteraamatusse ning ostsin endale esimese suveniiri (väikese maalikese Byron´ist).
Ja siis muidugi mitmetunnine rannas peesitamine. Olin ilmselt eelmisest päevast nii väsinud, et uinusin mõnusasse unne...

Linnas võtsime lõunaks portsu Fish & Chips´i. Pimeduses hakkasime siis majutust Sirle ja Jormaga otsima. Midagi me bookinud polnud, telk oli ka kaasas. Keeruliseks tegi olukorra see, et oli laupäev ning kell oli juba peaaegu 8. Hotellid/motellid olid kõik täis ning telkimiskohad juba selleks kellaajaks suletud. Nii me siis sõitsime vast 40-50 km veel lõuna poole, kuni Bellina linnakeses hotellis toa saime.
Siis veel väike shopping Byron´is ning tagasisõit kodulinna...

Straddy saar

2007-11-27T19:40:00.000+10:00

Viimasel ajal hirmus kiire olnud, pole jõudnud üldse kirjutada... Ehk andestate?!

Ühel ilusal teisipäeva hommikul võtsime ette sõidu Straddy(North Stradbroke) saarele, seltskonnas Aivo, Sirle, Martin ja Magnus (reisi algus 13.11).
Praamike väljub Cleveland´ist, mis kesklinnast u 15-20 minuti sõidu kaugusel. Selle reisi taustamuusikaks oli Ahti kingitud fantastiline Vene multikate plaat. Nalja sai rohkem kui rubla eest :)
Ööbimiskohaks oli Domain Resort, mis on suhteliselt tutikas ökomajutus. Imepuhas ja kena koht. Meil oli suur majake vist kolme magamistoaga. Lisaks täisvarustuses köök ja elutuba.
Ja siis viis tee randa... ilm oli imekena, seltskond tore, vein külm, ookeanivesi super... elu on LILL!!! Tegime meeletut fotosessiooni vees hüppamistest (pääääris väsitav oli. panin ikka teised ka hüppama...vaata pilti), neiudest kividel poseerimas. Lisaks ka mõned naljavideod...
Õhtusöögi meisterdasime ise oma majakeses (Sirle ja Magnus saavad tegelikult selle au endale) ning siis tegime ka väikse jalutuskäigu kohalikku baari, kus me vist pisut liiga lärmakad oma Eesti naljadega olime... Tagasiteel hotelli kohtusime känguruga- oi kui suur ja kiire ta ikka oli!
Hommikul sõitsime Straddy Lookout´i, mis ilmselt põhiline turistimagnet on ning mis minemist väärib! Vaated justkui postkaardil!
Pisut meenutas Noosa rahvusparki (millest mul paraku pilte pole...), aga samas oli niiii teine. Milline ilu ja võimsus on ikka ookeanilainel. Nii me seal seisime, igaüks oma mõtetes... silmad kaljudel ja ookeanil ja delfiinidel (eriti hästi neid pildile ei saanud).

Seda loodust siin vaadates tekib küll küsimus, et miks need austraallased üldse kuskile mujale reisivad?! Siin on ju niiii palju ilusaid kohti, mida külastada ja kuhu nad ilmselt ei jõuagi.

Käisime ka veel Brown Lake´i ääres peesitamas (pisut mõnda Eesti järve meenutav) ning sõitsimegi tagasi Brisbane´i...
Taaskord selline koht, kuhu tagasi tahaks...

2007-11-09T17:47:00.000+10:00

Elu on lühike - riku reegleid: hüvasti jäta kiiresti, suudle aeglaselt, armasta siiralt, ole vastupandamatult julge. Ja mitte kunagi ära kahetse seda, mis pani sind naerma.

Fraser Island - maapealne paradiis

2007-11-08T15:30:00.001+10:00

Fraser Island on maailma suurim liivasaar (1630 km2). Saare originaalnimi on K´gari (Butchulla rahva keeles) ning tähendab paradiisi.
Fraser´i saare nimi tuleb Eliza Frazer´ist ning tema loost. Aastal 1836 toimus saare lähedal laevahukk, kapteniks James Fraser ning reisijaks tema abikaasa Eliza. Kapten sai küll surma, kuid Eliza pääses eluga. On ka teada, et ta oli laevahuku ajal rase ning lapse üleskasvatamise pärast käis ning müüs oma lugu nii Inglismaal kui ka Austraalias. On ka teada, et ta rääkis juhtunust erinevaid versioone ning nüüdseks on juba ebaselge, milline neist kõige usutavam on. Aborigeenid on saarelt juba kaua aega tagasi välja söödud. Suur osa sunniti lahkuma ka "tänu" Elizale...
Võtsime Aivo, Sirle, Martini, Magnuse ja Sveniga ette 3-päevase reisi Fraser´ile. Autoga sõitu on u 300 km, millest poole sõitsin mina! Lube mul seal kaasas polnud, aga no ega load ju ei sõida
Mööda kiirteed ei ole üldse hullu sõita. Ainult esilagu võõras on see, et rool paremal pool ning pisut keeruline sirgelt sõita. Aga inimene harjub kõigega!!!

Saarele viib väike praamike, mis sõidab vaba graafiku alusel, olenevalt kuidas autosid on. Sadamat ega kaid pole, ramp avatakse lihtsalt liiva peale ning autod saavad sisse-välja sõita. Lobisesin seal veitsa kapteninga ning ta kohe küsis, et kas ma Venemaalt olen. Ma siis ikka, et ei-ei, aga sealt lähedalt. Rääkisin paari sõnaga, kus ja mis. Kui siis praamilt lahkuma hakkasin, ütles mulle: dosvidanija :).
Sõiduteid on ka saarel vähevõitu (loe: praktiliselt polegi). Enamasti sõidetakse ookeani ääres liival (saarele pääsevad vaid 4WD autod) ning liiva/kruusateedel metsa vahel. Rannas sõitmist võib takistada aga veetõus, mis võib päris mitu meetrit olla.
Ka lennujaama saarekesel pole. Väikelennukid maanduvad rannas liivale :)
Loodus on imeilus. Ookean ja lained... Ilm küll kahjuks kõige ilusam polnud, aga see ei heidutanud... Ookeanis ujumine on seal keelatud (õigemini omal vastutusel) mitmete mereelukate ning tõusude-mõõnade pärast. Ööbisime Eurong keskuses, ööbimine oli äärmiselt tavaline, aga puhas ning korras. Keskuses oli ka üks pood, pagariäri, veinipood ning Beach Bar. Esimene päev mööduski veini juues, hotelli restoranis (loe: sööklas) õhtust süües, basseinis ujudes... Õhtul käisime ka veel Beach Bar´is meelt lahutamas. Ning vanade
heade Raua piljardi aegade mälestuseks mängisin ka veits piljardit. Pole ära unustanud! :)

Ilm läks järjest hullemaks, ka hommikul sadas, aga pidime ikka ekskursiooni ette võtma, ei saa ju kõik päevad hotellitoas vedeleda. Sõitsime Lake Wabby äärde. Järveke on kolmest küljest ümbritsetud eukalüpti metsaga ning ühelt poolt kõrgete liivamägedega. Järv on petlikult madal ning viimastel aastatel on mitmed end vette hüpates vigastanud ning on nüüd halvatud... Ja see järv on tõesti niiiii roheline nagu pildilt paistab. Ilmselt oleks veel erksam, kui päike paistaks :). Tol päeval oli vesi soem kui õhk, seega veetsimegi seal enamuse ajast vees sulistades. Vees elutsevad ka kilpkonnad ja catfish´id, aga neist esimesi me ei näinud...
Tõusu pärast pidime taas suht varakult hotelli minema, sest osadest kohtadest enam edasi ei pääsenud.

Viimasel päeval paistis juba päike ning sõit läks lahti Lake McKenzie juurde, mis on siis Fraser´il kuulsaim järv. Järv sisaldab vaid vihmavett, mitte põhjavett ning ei ole toidetud mõne oja või jõe poolt ning ei jookse ookeani. Vesi on nii hele-helesinine ning liiv jalge all on nii valge ja pehme. Justkui oleks postkaardile sattunud.

Rannas kõnnivad ringi varaanid ning ka dingod. Dingosid on saarel vist päris palju ning üsna ohtlikud on nad ka. Aga seda enamasti tänu turistidele, kes neid toidavad ning siis nad harjuvadki inimeste juures käimisega. On olnud ka juhuseid, kus dingo on väikse lapse hambusse võtnud ning maha murdnud (kord süüdistati üht naist oma lapse mõrvas, keegi ei uskunud, et dingo lapse röövis). Miinimum trahv dingo söötmise või oma söögi jätmise eest on $225 ning maksimum $3000!

Loodus on ikka uskumatu...nii seal saarel kui kogu Austraalias. Nii ilus!!!

Golfimängust vihmametsas matkani

2007-11-04T20:45:00.001+10:00

Eelmine reede oli meil kena õhtusöök kohaliku toidu restoranis. Hinnad olid kõrged, toit oli hea. Peale õhtusööki külastasime üht pubi ning siis väike klubiralli.
Iga kuu viimasel laupäeval toimub Brisbane´i eesti seltsi kokkutulek, kust ka mina seekord osa võtsin. Enamus olid tõesti vanemad inimesed, kes lapsena juba siia tulnud ning paar sellist, kes juba siin või mujal sünidnud, aga eesti keelt räägivad. Üks härra omab leiva juuretist ning küpsetas leiba :) Oli väga maitsev!
Pärast sõitsime Sirle juurde külla õhtusöögile. 1 tore eesti pere tuli veel ning lisaks 3 TTÜ töötajat, kes siin konverentsil on. Väga tore ning igati informatiivne õhtu oli.
Ja siis oli veel vaja peole minna...

Ühel tordal õhtul käisime minigolfi mängimas. Polnud kunagi varem mänginud, täitsa lõbus oli. Ning nüüd viimasel reedel sõitsin rongiga Gold Coast´i Ivole ja ta perele külla. Ning siis oli ka võimalus esimest korda elus päris golfi mängida. Ei ole see midagi nii kerge, kui telekast vaadates tundub. Kui ikka sihtmärk asub 140m kaugusel ning hea oleks pall alla 10 löögiga auku saada, siis tuleb tugevaid ning võimalikult täpseid lööke teha. Aga esimese korra kohta läks mul päris hästi (vähemalt nii väitsid golfiarmastavad Ivo ja Maire).
Golf on siin populaarne, on ju ilusat golfi ilma pea terve aasta. Lennukiga Sydney´st siia sõites oli näha mitmeid ja mitmeid väljakuid. Ning võrreldes Eestiga on mängimine ka odavam. Aastane nö pilet maksab 300 usd-i. Ja enamasti varustus endal olemas...
Õhtul tulid Gold Coast´i ka Sirle ja Jorma lastega. Sõime õhtust, jõime veini ning kuulasime ilusad kitarrimuusikat (suisa 3 mängijat oli). Imeilus...
Hommikul ühinesid veel meiega need TTÜ omad ning 2 noort ning võtsime ette reisi Springbrook´i mäele, mis u 30 km kaugusel. Mäe jalamil on ka Neranga tamm, mida vaatamas käisime. Hetkel on suur veekriis siin ning seda oli ka seal näha, veetase oli äärmiselt madal, vett tammist läbi ei jooksnud. Vesi on siin muidu tasuta, kui seda normaalses koguses kasutada (ma ei mäleta, palju see ühe inimese kohta oli). Kui aga priiskama hakata, saadetakse kiri ja arve. Hetkel on keelatud ka kõiksugused kastmised ning basseinivee vahetamised. Ootame pikisilmi vihma :)

Edasi läks sõit mööda kurvilist teed üles mäkke, kust algas 6 km-ne matk.
Springbrook´i rahvuspark on tunnistatud üheks maailma väljapaistvamaks ning hinnalisemaks kohaks. 94-ndal aastal määrati see ka UNESCO pärandisse.
Mägi on tekkinud mitukümmend miljonit aastat tagasi laava purskumise tagajärjel (u 6000 km2). 10 miljonit aastat tagasi lakkas vulkanni tegevus ning edasise töö on teinud kliima ning vesi. Ülevalt mäelt jookseb alla kosk. Esmalt kõndisime läbi vihmametsade alla mäkke, lasime kasta end looduslikul dushil ning edasi mööda metsa... kuni tee viib loodusliku basseinini. Kuuldavasti on see mingi 5m sügav. Fantastiline koht hulljulgetele hüppamiseks :)
Mina nii julge ei olnud, aga päris mitmed hüppasid sealt pommi. Ma nautisin seni jahutavat mullivanni :)
Ilm oli väga super. Õnneks on metsas kõndida hea, päike ei paista lagipähe.

Kohtusime ka kohaliku faunaga. Ma ei julenud vaatama minna, aga mu fotokaga tehti pilt sellisest ämblikust:

On küll zoomitud, aga ämlik oli olnud ikka peopesa suurune. Kohalikud ütlesid, et see mürgine pole.
Ämblikest rääkides, siis kohtusin u nädal tagasi ka ühe mürgisemaga, redback´iga. Õnneks oli ta selleks hetkeks
juba ära tapetud, kuid hirmuvärinaid tekitas ikka. Lugesin hiljem, et tegelikult on tõenäosus, et ta hammustada saab ning mürgi kehasse saaks lasta, suhteliselt väike, kuna ämlik on päris pisike küll aga on inimese nahk suhteliselt paks ning ta ei pruugi saada sind hammustada. Kui muidugi on marrastus või midagi sellist nahal, võib mürk vereringesse jõuda ning enamasti pidi see närvikahjustusi tekitama...
Aga peale selle imeilusa ämbliku kohtusin taas varaaniga. Nemad on ohutud loomakesed, kardavad meid palju rohkem, kui meie neid kartma peaksime. Osad meist olid ka madu näinud, aga ÕNNEKS on mul vedanud ning ma ei ole nendega siiani kokku puutunud.
Pargis elutseb ka üle saja linnu. Linnud siin laulda ei oska, aga muid hääli teevad nad küll ja väga valjult. Kui siinses linnumaailmas pisut targem olen, võin ka neist kirjutada :)
No ja siis algas paari kilomeetrine kõnd tagasi üles mäkke. Väsitav oli, mis muud :)
(aga mitte nii väsitav, et ei oleks õhtul jaksanud peole minna :P )

Panin ka osa pilte neti üles. Siia paraku eriti palju lisada ei saa ning meili teel saata kõigile ei jõua. Siin ka ärasaatmispeo pilte...
http://picasaweb.google.com/Trinsike

2007-10-29T18:31:00.001+10:00

Sain endale just uue Ixus70 fotoka, seega varsti tuleb palju uusi pilte ;)

2007-10-26T17:54:00.000+10:00

Ja see on mu elus üks õigemaid otsuseid, et siia tulin... Ajastus on oluline ;)

Söök ja jook

2007-10-26T16:48:00.000+10:00

Armastan siinset toitu ja jooki.
Või kui nüüd päris aus olla, siis kohalikku toitu (fish and chips) olen vaid korra söönud, aga seda õnneks korralikus restoranis. Üks populaarsemaid kalasid on siin barramunda, valge kala, suhteliselt ok! Kohalikku toitu peaks vist rohkem proovima?!
Aga siin on väga palju erinevate rahvuste restorane, kus esiteks on toit väga hea ning teiseks on teenindajateks siis ka enamasti vastavate rahvuste esindajad. Korduvalt olen käinud Tai restoranis. See hakkab saama mu lemmikuks!!! Kõiksugused nuudliroad (nt Pad Thai), riis koos mitmete erinevate lihade ja kastmetega, värsked mereannisalatid jne jne. Siis Itaalia restoranid, kus ülihead pastad, lasagne´d ja pizzad. Sushirestoranid, mis nagu eelnevalt maininud olen, on väga taskukohased ning niiiii head!!! Siis Mehhiko köök, mis mulle juba kodumaal väga maitses. Ja India. Kõik ei ole karriga tehtud, menüü valik on äärmiselt suur ja toidud väga head!
Tihti teeme ka kodus süüa. Kord sõime känguruliha wok-iga. Hea oli!!! Känguruliha on äärmiselt tervislik ning meenutab pisut loomaliha, seega suhteliselt rasvavaba :P
Mõned korrad oleme ka pastat teinud ja siis lõhe fooliumis koos köögiviljadega.
Jaaa, ning pagaritooteid ja muid koogikesi armastatakse siin väga. Koogid on maitsvad,midagi pole öelda. Aga väga tihti neid lubada ei saa...
Veinid...
Olen päris palju siin veini joonud... nii kohalikku kui ka Uus-Meremaa ning uurinud nii kohalikelt kui ka lugenud ning siin väike ülevaade siinsetest veinidest.
Sauvignon Blanc, mis mu praegune lemmik on. Parimad kohad Sauvignon Blanc´i kasvatamiseks on jahedamad piirkonnad (mida siin paraku väga palju pole), seega head piirkonnad on Adelaide Hills ning Margaret River Austraalias (kindlasti siis Lõuna-Austraalia, aga kindlasti mitte Hunter Valley) ja siis Marlborough Uus-Meremaal. Need on tõelised suveveinid siin! Imeilusa värviga (hästi selged) ning värske ning puuviljade ning tsitruse maitselised! Kõige paremad on värsked veinid, seega aasta 2006-2007.
Sauvignon´i segatakse ka Semilloniga, mis teeb veini siis pisut kergemaks... kui nüüd õigesti mäletan, siis tuleb selliseid veine ka lõuna-Austraaliast. Tasub proovimist!
Chardonnay. Paarkümmend aastat tagasi olid Chardonnay veinid siin populaarsed, kuid neid väga ei hinnatud millekski. Alles nüüd on hakatud ka seda veini kõige sõnaotsesemas mõttes nautima. Ka hinnalt on nad sellele tasemele jõudnud :) Nüüd on nt Hunter Valley see piirkond, kust hea Chardonnay tuleb ja taaskord Margaret River!
Heade veinide hinnad on siin 10-20 dollarit/pudel. Üle selle ei pidavat olema mõtet raisata...
Ning enamus pudeleid on keeratava korgiga. Mulle tundus kunagi keeratava korgiga vein...odav. Kuid siinsed väidavad täiesti vastupidist, et see pidi veini värskemana hoidma. Kork pidi ikkagi õhku läbi laskma. Teadjad räägivad!
Jacob´s Creek ja Wolf Blass, mis ka Eestis müügil, ei pidanud tegelikult kuhugi kõlbama... Ning kindlasti mitte veinid, kus sildil känguru või koaala vms, need turistidele mõeldud.
Keda rohkem huvitab, saab lugeda: http://www.wineaustralia.com/australia/

Punastest veinidest ma veel midagi rääkida ei oska, siin pole hetkel selle hooaeg (minu jaoks). Küll aga tegelen sellega ka ;)

Mul on siin üks tore kohalik sõber (Justin), kellega sporti teen ning kes mind siis kohaliku elu-oluga kurssi viib. Ma ju uudishimulik ning küsimusi jätkub :)

Eelmisel nädal tegin endale tax file numbri, mis on siis vajalik nii pangakonto avamiseks kui ka tööandjale, kes makse arvestab ning maksuametile mu andmed annab. Ja selle alusel saan ka riigist lahkudes mingid maksud tagasi. Tulumaks on siin astmeline. Kuna siiani oma tulevast palganumbrit ei tea, siis on ka ebaselge see, kas maksan residendina makse (seega nagu kohalikud) ning riigist väljudes saan vaid pensionikindlustuse raha tagasi või siis non-residendina esimeselt sendilt ning saan kopsaka summa tagasi...
Ja eile avasin endale Commonwelth´i pangas konto ning tegin kaardi ja internetipanga. Teenindus oli niiii super, et pidin seda hiljem ka teistega jagama. Kõik üllatusid, kuna pole iial kuuldud, et pangas head teenindust saab. Eriti veel riiklikus. Mõne päeva jooksul saadetakse kõigepealt kaart ja siis päev-paar hiljem pinkood (või vastupidi), sama ka internetipanga koodidega. On alles süsteemid. Uurisin, et kui kunagi tahan kontolt raha eesti panka kanda, siis maksab see vaid 27 dollarit! Ahjaa, muidugi küsis tüüp, et kust siis neiu pärit on :) Ja kui vastasin, et Eestist, siis tüüpiline vastus oleks: aaaaaa, eestist, niii tore (teadmata tegelikult üldse midagi sellisest riigist), aga tema vastus oli: ooooo, nii tore, see on põhja-euroopas, eks?! VAU!!!
Tasapisi teen siin muidu ka tööd, aga sellest pole põnev kirjutada.
Õhtul on meil ühe eesti paariga (kes siin elavad) õhtusöök ning homme on Brisbane´i Eesti Seltsi kokkusaamine. Toimub see kord kuus. Suur osa pidi seal olema vanemaid inimesi, kes sõja ajal siia tulnud ning kes enam eesti keelt ei räägi. Aga noori tuleb muudkui peale!!! Ning homme külastab kohtumist ka aukonsul Malle Tohver!
Aga eks sellest juba siis hiljem...

Fotokat pole veel siiani saanud, täna selgus, et see telliti mulle Malaisiast, seega mõistetav...

Aadress

2007-10-21T22:02:00.000+10:00

Ja kui keegi mulle külla tulla tahab, siis aadress on:
63 Forrester Terrace
Bardon QLD 4065
Brisbane
AUSTRALIA

Jah, elu on seiklus...

2007-10-21T19:31:00.000+10:00

Reedel oli mul äärmiselt tore võimalus osalada ühe eesti tüdruku tüdrukuteõhtu eelõhtul (abiellub kohalikuga), kus siis veel viimased detailid järgmiseks õhtuks paika pandi. Kohal oli palju eesti tüdrukuid, kellega oli tore tutvuda ning lisaks Leah (tema juures me olimegi), kes on suur eestlaste abistaja ning fänn. Sõime ning veinitasime.

Laupäeva hommikul oli äratus varajane, algas sõit Noosale. Noosa on u 150 km Brisbane´st väike linnake, mis aga asub Sunshine Coast´il, ookeani ääres. Seal on imeilus loodus, surfaritele ja ujutajale ookean, head ja veel paremad söögikohad jne. http://www.tourismnoosa.com.au/

Mõeldes ookeani lähedusele, sõime lõunat mereandide restoranis. Mul oli au esimest korda elus austreid süüa. Ühega sain hakkama ning sedagi tükk tüki haaval:)
Ning siis rand..... muidu peesitajaid ja surfareid oli seal küll ja küll; ilm soosis meid! Sain ka siis esimest korda elus ookeanivees lainetega võidelda. Ja need lained on suured ning tugevad.
Noosal on peale hotellide veel palju apartementhotelle, maju, kortereid jm kus peatuda saab. Meil oli kena 2-kordne apartement kahe magamistoaga. Kusjuures see tuleb palju soodsam, kui hotellis peatuda. Lisaks on seal täisvarustuses köök, seega ka söögitegemise võimalused olemas.
Paraku tabas mind suur õnnetus, mu fotokas kukkus maha ja kuna objektiiv oli väljas, siis on ta ka õhtal. Seega pilte sellest piltilusast kohast seekord pole.
Õhtustasime Mehhiko restoranis, kus oli imehea söök!!! Ja siis klubisse :)
Pühapäeval sõitsime Noosa rahvusparki. http://www.epa.qld.gov.au/projects/park/index.cgi?parkid=53
Park on suurte kaljudega mäel... matkarada viib sind üles mäkke, kust avaneb meeeletult ilus vaade ookeanile. Ja tee on ehitatud ka selliselt, et ühel pool avaneb vaade metsikusse loodusesse koos palmide, eukalüptipuude ning seal kihavasse elusloodusega ning teisel pool on ookean. Suuured lained peksavad vastu kiviseinu, vaade on sõnulkirjeldamatu... Vesi on täpselt nii helesinine nagu postkaardil. Ja siis viib rada teisele poole mäge liivaranda. Üksikud surfarit võitlevad lainetega, mida olin vaid filmides näinud. Võimas!!! Tagasiteel kohtasin ühes põõsas hirmuäratavat sisalikku siis ühe mättakese otsas nägin u 30 cm-list sisalikku (selline draakoni moodi) ja siis veel suuuurt varaani (suurest hirmust hüppasin reisikaaslasele praktiliselt sülle). Ning siiiiiis.................... vabas looduses koaalasid :)
Oi nad on armsad ikka.
Kahjuks siis pilte ei ole. Aga ma lähen veel sinna tagasi ning teen!!!

Selline pisiasi ka, et täna on mul ametliku puhkuse viimane päev! Homsest alustan kodukontoris vaikselt töötegemisega (reedel pisut harjutasin, et esimesel tööpäeval end ära ei tapaks).

Jään siis nüüd ootama uut fotokat (loodetavasti uuem ja parem kui praegune oli), et siis jälle pilte saata/näidata.

Tegijatel juhtub!!! Ja ma teen ;)

From Sydney to Brisbane

2007-10-15T18:44:00.000+10:00

Reede oli minu jaoks taaskord tavaline turistilik p2ev. Kondisin palju linnas ning tutvusin Austraalia veidrustega. Sydney`s oli m2rgata seda veidrat asja (mida ilmselt Tallinna t2navapildis ei n2e), et konnib kena naine kesklinnas, seljas viisakas kontoririietus (pykskostyym voi seelik) ja siis jalas on tossud ning seljas suur ja odav seljakott!!! Kujutle vaid. Aga kohalik seletas, et ilmselt asub tookoht kesklinnas ja treeningsaal j2llegi kaugemal ja kodu hoopis kolmandas kohas. Kuna aga tuleb tervislik olla, siis konnitakse palju jalgsi ja ega kontsadel kond v2ga mugav pole... Seega mugavus eelkoige!!! :)

Ja siis on Sydney`s peale rongi, bussi ja trammi yks v2ga veider transpordivahend. See on monorail, mis soidab roobastel, aga roopad on ehitatud majade kylge:

Eelmisel ohtul oli oues hirrrrmus 2ike ja vihm ning oli ka reede suht nutune ja jahe.
Ohtul aga l2ksime Erika, Arturi, Antoni, Tiina ja Rauliga Tai restorani sooma :)
Enne muidugi veinipoest l2bi ja paar head kohalikku pudelit ka kaasa.
Kes ei tea, siis siin on selline tore asi restoranides nagu BYO ehk bring your own ehk siis osta vein kaasa. Olenevalt kohast tuleb aga nn korgitseritasu maksta (vaatamata sellele, et enamus pudeleid on nyyd keeratava korgiga). Siin on suht raske alkoholimyygi litsentsi saada, sellep2rast ka selline tore teenus. Kuigi seda kohtab ka restoranides, kust saab kohapealt samuti veini osta.
Koht t2is, votsime auto/takso ja soitsime Darling Harbor`i piirkonda (kus ma yksp2ev ka haikalasid kaemas k2isin) pidusse. Seal on klubi-klubi, baar-baari kyljes kinni. Baariks sai Bungalow 8. Rahvast oli palju, muusika oli vali (kyll aga ei mingit tantsuplatsi) tuju oli hea! Pool baarist asub oues, seal oli hea jahe istuda. Paar jooki ning kojuminek. Seega ei midagi v222ga huvitavat (kodutee peale j2i M2kk ka :P).

Hommikul oli varane 2ratus, pidin asjad pakkima ning votsime eestlastega ette kylask2igu Sydney loomaaeda. Vot see on ilus!!! Seal ei haise nagu Tallinna loomaaias ning seal on v2ga inimlikud (loomalikud) ja head tingimused loomadel/lindudel/roomajatel! Loomaaed asub teisel pool Sydney ooperimajast ja kesklinnast m2nolvakul, ning kust saab teha imeilusaid pilte loomadest Sydney linna ja vaatamisv22rsuste taustal.

Loomaaias toimub kord p2evas ka lindudeshow, mis oli uskumatu!!! Mida koike neile selgeks on opetatud. Lendavad v2ljasirutatud k2e peale ytlemise peale, viivad raha yhelt inimeselt teisele, toksivad katki muna kiviga jne. Voimas oli!
Lemmikuks aga osutusid koaalad :)
nad on nii armsad, eriti kui nad magavad:

Ja siis lend Brisbane`i :)
1,5 tundi lendu ja ees on hoopis teine linn, ohkkond, kliima. Elukoht on mul kesklinnast v2ljas, piirkond on selline nagu.....Maarjam2gi. M2enolvak on tihedalt maju t2is topitud. Minu majake, pisike ja armas on nö tagahoovis, trepiastmeid sinna on palju; ymbritsetud eukalyptipuust, palmidest jm ilusatest puudest ja põõsastest. Mul on suur voodi, vannituba, köögike ja terrass koos miljonivaatega :)
Peale v2ikest asjade lahtipakkimist l2ksime Aivo ja yhe sobraga India restorani sööma (kaasas muidugi paar head Chardonnay`d), seltskond oli tore, söök oli hea ning samuti vein.
Ja siis tuli öö... mu majake on keset vaikust, haud vaikust... kui v2lja arvata see v2ike loomaaed, mis tegelikult ymberringi elab :) Uhhh, mitmed erinevad linnud veidraid h22li tegemas, gekod, possumid jamaeitea kes koik veel. Kuna aga koik h22led olid mu jaoks voorad, siis paraku suht magamata öö ...

Juba hommikul kell 7 tousin ja s2rasin (nu yritasin). Paar tassi soomemaist kohvi ning siis tulid Glen ja Ash (kohalikud sobrad mul) mulle j2rgi, et v2ike city tour teha.
Brisbane on suhteliselt m2gine ning me votsime ette soidu yles Coot-tha m2ele, kuhu on turistide ja kohalike jaoks kena vaateplatvorm ja kohvik ehitatud ning kust avaneb imekena vaade kogu linnale koos korghoonete ja joega, mis l2bi linna kulgeb. Koik justkui peopesal :)

Lounasöögi votsime ilusas kohvikus joe 22res...

Ning siis tulime Aivo juurde pyhap2evasele veinile. Hiljem yhinesid ka Trevor (minu tulevane ylemus Suncity`s) koos oma eestlasest abikaasaga ja Sirle (Siinse Eesti Maja president) ning Jorma. Head seltskonda ning veini jagus hiliste ohtutundideni. Aaaaa ja siis veel vahepeale ka soome ja aurusauna ning basseinimonusid :)

Onneks saadeti mind kenasti suhteliselt vara magama, seega vois uus p2ev vara alata...koos koige uuega siin linnas...

Brisbane on palju v2iksem linn kui Sydney (elanikke u 1,6 miljonit), kyll aga sellevorra palju hubasem, sobralikum ja SOOJEM!!!
Jalutasin ringi kesklinnas peat2naval, kus enamus shopingust asub, kylastasin turismiinfokeskust, et haarata moned broshyyrid ja kaardid ja siis yle silla teisele poole joge.

Lillede ja puude allee viib sind mooda basseinidest, kus linlased end perede/sopradega jahutamas k2ivad ning mooda ilusast saarekesest, kus pikniku pidamas k2ia kuni turistilike soogikohtadeni, kus tuvid ja ibised su viimsed söögiij22nused taldrikult n2ppavad.
Edasi l2ks tee tagasi linna poole yle silla otse botaanikaaeda. Brisbane`s on palju rohelust, ilusaid parke, kus piknike ja BBQ-de pidamine populaarne on. Botaanikaaias on ka v2ike
osa vihmametsa...
Lisaks piknikele on botaanikaaias popp ka abielu registreerida :)

Tagasi koduteel eksisin 2ra... Tulin bussiga linnast, aga ma ei teadnud oma peatuse nime ja siis tulin moned peatused hiljem maha ja ekslesin kaardi abil. Kohale joudsin!!! :)
Ja kodus köögiakna taga ootas mind uinuv possum. Oli meeldiv kohtumine. Ja mul oli hea meel selle yle, et teda esimest korda magavana ja l2bi klaasi n2gin :)

Bondi Beach

2007-10-11T18:54:00.000+10:00

Oues on supeeeer soe ilm!!! Kevadest pole haisugi...

Votsin ette jalutusk2igu Fox Studio`sse, kus Artur tootab ning kus palju h2id ja kuulsaid filme tehtud. T2nu tutvustele sain ka sellele territooriumile, mis on v2ga suur! Justkui v2ike linnak-kohvikud, poed, soogikohad+siis majad, angaardi jm, kus filmimine k2ib. Hetkel on k2sil film Australia, kus m2ngib Nicole Kidman. K2isin ka seda maja kaemas, aga sisse kahjuks ei saanud, kyll aga tundsin kuulsuste l2hedust!!! :)

Siis sain esimest korda elus soita mootorrattaga...Artur viis mu Bondi Beach`ile:

Rand on mu teada suurim Sydney`s. Peenike ja soe liiv jalge all, ookean koos surfaritega vaatev2ljas, p2ike soendab keha, korvus m2ngib hea muusiga....
this is like a PARADISE!

Igaks juhuks m22risin ennast 30 faktorilise kreemiga, seega 2ra ma ei polenud. Aga kerge jume on ikka peal. Vahepeal otsustas vihmapilv randa kylastada, aga see mind ei heidutanud...vaatepilt oli lihtsalt selleks liiga ideaalne.

Paar tundi rannas oldud votsin siis esimest korda ette bussisoidu. Seekord Bondi Junction`isse, kus on selle mandri suurim kaubanduskeskus. No see on ikka toeliselt suur. Iga v2iksemagi asja jaoks on eraldi pood tehtud. Pea hakkas ringi k2ima ning jalutasin veel seal piirkonnas ning siis soitsin rongiga koju (rongid on siin kahekordsed!!!).
Ahjaaa, yhe sushi haarasin ka, maksis 2.50 dollarit (no selline suuuur sushi rull ikka) ja maitses imeh2sti!!!
Nyyd vaatan teie eilsed uudised 2ra ja siis sooma kuskile.

2007-10-11T11:39:00.000+10:00

Öeldakse, et ellu viib tuhandeid teid, aga õnnele üksainus...
Kellega veidi erinev, kellega veidi sarnane.
Kuid kas tuhandes, või esimene?
Selleks peame käima tuhandeid teid ning leidma keerulisema, õigema, raskema...

Oi, milline unekott

2007-10-10T21:28:00.000+10:00

See on uskumatu, kui hea uni mul siin on!!! Muidugi voib veel ajavahe ka tunda anda, aga no mingi probleem ei ole 14h j2rjest magada :D
Nii ma siis saingi t2na kell 1 alles voodist v2lja. Uhh...
Ja siis j2lle linna. T2na otsustasin pisut poodelda. Vaatasin ju enne siiatulekut, et Sydney`s on 22-25 kraadi sooja, et ju soe. Ja kui ma seal asju pakkisin ja Jane k2est kysisin, et kas votaks moned pikkade varrukatega pluusid ka kaasa, siis kolas sealt kategooriliselt: EI!!! No eks pidin ju endale aeg-ajalt meelde tuletama ka seda, et vaid 20 kg pagasit on tasuta... Yhesonaga on mul kaasas suveriided + 1 kampsun, millega siia tulin ja 1 dressikas. Seega pidingi endale midagi vaatama... Aga ei leidnud, seda mida otsisin... Seega ostuks veel 1 dressikas ja p2ikseprillid (suutsin enda omad kuskile unustada...). Riided ei ole siin kallid. U samad voi meil. Kyll aga on v2ljas soomine-joomine kulukas. Pasta singi ja seentega koorekastmes maksab u 150 krooni ja korvale klaas veini u 70 (no see on ok!!!).
Ahjaa, ostsin endale Singapurist uhked kuldsed pl2tud ja panin need siis t2na jalga, aga see oli suuur viga, sest kojutulek oli oi-oi kui valus, jalad on villis :( Tundub, et vana ja hea j2rgiproovitu on jalanpude puhul parem variant. Aga no eks vahel ilu nouab ohvreid.

Istun ja kuulan/vaatan Reporterit, ampsan korvale Linda shokolaadi ning te tundute nii l2hedal olevat!

Jalutasin t2na Tiinaga linnas, seega sain moned pildid ka endast! Enamasti ju p2eval yksi... Aga naudin seda t2iel rinnal!!!

Aquarium ja Botaanikaaed

2007-10-09T18:49:00.000+10:00

Votsin ette jalutusk2igu Darling Harbor`isse, mitte v2ga kaugel mu praegusest elukohast. Peale sildade ja sadama on seal suuuur meelelahutus keskus ja kino ning igal sammul erinevaid soogi-joogi kohti. Kylastasin ka Aquarium`it, kus lisaks tuhandetele ilusatele ja v2rvilistele (Nemo oli ka!!!) kaladele saab n2ha ka krokodille, pingviine, raisid, haisid jne. Siin v2ike ylevaade ka:

Haid olid ikka p2ris hirmsad!!! Ja siis lapsevanemad on oma lastega ka sinna tulnud ja totaalselt hirmutasid neid, tostes nad vastu klaasi, kui hai mooda ujus. Hirrrrmus!!!

Sealt jalutasin l2bi linna botaanikaaeda, kuhu eile ei p22senud. See on niiii voimas. Nii palju erinevaid palme, muid puid, lilli ja koik see keset linna ja koigile k2ttesaadav!!! Ja need nahkhiired, kes siis eile pimedas lendasid, magasid puude kyljes. Oi, kui palju neid oli!

Jalutasin ka veel ooperimaja juures, molgutasin motteid ning siis tagasi kesklinna... Lootsin ka veel paari poodi kylastada, aga need suletakse kell 6 :(

Mulle meeldib siin!!! Kohe v2ga :)

Ja need pisikesed t2ppikesed silla peal on inimesed! Taaskord hea voimalus turistide k2est raha saada :)

Teil on veel hommik...

2007-10-09T11:36:00.000+10:00

... aga ma juba monda aega yleval. Eile l2ksin normaalsel ajal magama ning t2na tousin ka vara, tundub, et hakkan sellest ajavahest vaikselt yle saama. Teine p2ev oli koige hullem!
Istun ja kuulan siin Uuno raadiot! T2nud sulle, kallis internet!!! Tundub olevat kena ilm t2na, ehk saab isegi randa minna :P. Aga yldiselt tundub tulla tavaline p2ev turisti jaoks. Kaart ja fotokas kotti ning linnaga tutvuma :)
Moned on kysinud, et mis tunne mul siinpool maakera on. Peaalaspidi siin ma ei k2i, ikka jalgade peale. Seda veeasja ma pole ma veel kontrollinud, aga oodake sekund...ei, ikka ei saa aru, sest vesi l2ks otse alla, mitte kuidagi keereldes. Aga yritan edasi :)
Seda tunnet, et v2ga-v2ga kaugel olen, vist ei ole. Kui 7-tunnise ajavahe ja kevadise ilma peale motlen, siis saan aru, et oi, te olete ju koik kaugel. Suurlinna tunne on kindlasti, vahemaad on ikka pisikese Tallinnaga vorreldes SUURED!

Aga peatse kirjutamiseni ;)

Lend Austraaliasse ja esimesed p2evad seal

2007-10-08T23:24:00.000+10:00

Singapurist lendasin edasi Quantasega Adelaide`i. Super lennufirma, hea lennuk, head soogid ning v2ga hea teenindus!!! Lennul Adeliade`i oli mul meeletu korvavalu ning lennul Adelaide`st Sydney`sse ka verejooks, kuna rohk tegi haiget. Stjuuardid k2isid ja hoidsid k2tt ning poputasid. Isegi pilootidel paluti teha voimalikult rahulik maandumine, mida nad ka tegid. Kiitused neile!!!

Lennujaamas sain passi ka Austraalia viisa!!! Ja siis tuli toll... Aus inimene, nagu ma olen, markisin immigratsiooni lehel, et mul on ka sooke kaasas ning seega tuli kohver avada ja soogid ette n2idata (koike ikka ei n2idanud ka). Heeringas majoneesi ja tillikastmes voeti ara :(

Artur oli mul lennujaamas vastas ning toi mu enda juurde. Ta elab Erikaga Central Station`i korval, mis on super asukoht. Anton tuli ka siia (elab siit u 100 m kaugusel) ja siis soitsime Coogee randa. Kuna teadsin, et randa minek, siis panin ikka p2evitusriided selga ja 30-se faktoriga kreemi votsin ka kaasa, aga kui sinna joudsime, oli rannailmast asi kaugel. Kylm oli (no moned talisuplejad ujusid ka)!!!

Tiina, Raul ja Marilin tulid ka ning l2ksime hoopis sooma :)

P2rast k2isime veel bakery-s. Pildil einestavad kohalikud:

ja siis kohalik toidupood. Kui palju erinevaid puuvilju seal on!!! Ostsin meloni, mis maitseb nagu.... see on niiiii suussulav ja magus....

Artur tegi mulle autoga veel v2ikse tuuri, aga ma juba praktiliselt magasin korvalistmel, seega tulime koju 2ra. Kell 7 ohtul uinusin! Ja siis tuli 19-tunnine uinak!

P2eval, kui 2rkasin votsin ette jalutusk2igu linna. Liverpool-ilt latte ja sandwhich (9 dollarit!) ning l2ksin Hyde Park` hommikusooki nautima. Ja kohaliku konekaardi ostsin ka. Mina siis motlesin, et panen kaardi telefoni, laen veel lisa koneaega, aga oh ei! On ju veel vaja registreeruda no automaatvastajaga. Nimi, synniaeg, passinr jne jne. Istusin 15 min telefoni otsas!

Park on ilus! Eriti see puude allee...

Siis kohtusin oma sugulase Kadriga! K2isime korra tema juures ning siis algas city tour l2bi kurikuulsa Kings Cross`i botaanikaaia suunas. Peade kohal lendas sadu ja sadu nahkhiiri (scary oli!!!). Botaanikaaed oli kahjuks kinni, seega jalutasime Sydney Ooperimaja juurde. Oues oli juba pime ning tuledes2ras Ooperimaja ja Harbour Bridge ja korghooned andsid tunda suurlinnast.

Jalutasime veel linnas ja k2isime soomas ning tagasi Arturi juurde.

Ahjaa, eriti soe veel siin pole. No vast 24-25 kraadi on, aga kuidagi pilvine ja tuuline. Kevad ju :)

Esimene sihtkoht-Singapur

2007-10-08T22:58:00.000+10:00

Saabusin 5.10 Singapuri (Frankfurdist l2ks lend 2h hiljem v2lja, kuna mingi rike oli, seega oli tooli maitse suus, kui kohale joudsin).

Singapuri smuugeldasin suitsudega sisse (ei ole lubatud), n2tsu polnud! Votsin rongi ja soitsin linna. Hotell oli mul kuulsal Orchard Road-il, seega koiksugused Gucci jm ilusad poed k2e-jala juures. Ohtu veetsingi shopingt2naval jalutades ja ohtust syyes. Valisin IndoChina restorani, et kohalikku toitu ka proovida (olleks Corona :P). Ja taustaks m2ngis kohalik rock band, mis ilmselt onneks kohalikku muusikat ei m2nginud, vaid tuntud lugusid Bon Jovi jt artistide repertuaarist. Koht t2is ja meel hea l2ksin magama, voodisse!!! Oi kui hea tunne oli. Magasin 12h j2rjest!

Hommikul votsin ette retke Chinatown-i, mis on palju erinev kesklinna piirkonnast. Ilm oli meeeeletult kuum ja niiske. Seal hommiku voileib ja j22tee ning jalutusk2ik edasi. Linn ise on suht suur, aga oi, kui palju rahvast seal on!!! See linn elab, ja seda koige otsesemas mottes (elanikke u 4,7 miljonit!!!). 14 SGD-i eest ostsin ilusad kuldsed platud ning siis veel kiire louna, hotellis dush ja soit lennujaama... lend minu unistuste riiki voib alata!

Ärasaatmispidu

2007-10-08T22:28:00.000+10:00

t2nud teile kallid sobrad selle ylitoreda peo eest. mul igaljuhul oli v2222ga lobus :D
ja t2nu sellele, et alles varastel hommikutundidel magama sain, oli lennusoit frankfurt-singapur suunal naljategu, magasin pea terve tee.

ja t2nud nende ilusate soovide, vahvate kinkide ja selle yliarmsa raamatu eest, lugesin ja nutsin teel Frankfurti.
Peep... oled kindel, et see pole liblikas?! Oled see sina???

MUL ON MAAILMA PARIMAD SÕBRAD!!!

T2nud ka perele, kes minu hullu plaani toetasid!

Ja armsatele kolleegidele ka suuured t2nud! Koige eest!!! Kyll tagasi tulen ;)

(ja kui kellelgi on vahvaid pilte 03.10 yritusest, siis palun neid ka minuga jagada: triinj@estravel.ee)